Tagasi ETBL-i avalehele

Tapa

Tapa üldandmed
Elanike arv (2010)  6371
Pindala (2011)  17,4 km2
Linna õigused  1926
Vallavanem Alari Kirt
Maakond  Lääne-Virumaa

Tapa, vallasisene linn Lääne-Virumaa läänepiiril.

Tapa vallavalitsuse keskus. Tapal on konstaablijaoskond, päästekomando. Endises sõjaväelinnakus asub Eesti kaitseväe Kirde Kaitseringkond.

Paikneb Valgejõe ürgoru läänekaldal paealuspõhjalisel moreenitasandikul. Vastu Tapa linna põhjapiiri ulatub Ohepalu looduskaitseala. Jaama pargis kasvab kaks kaitsealust põldvahtrat.

Tapa kesklinn

Tapa veetorn

Rahvastik

Tapa elanike arv
1900 642
1922 2 398
1929 3 704
1932 4 355
1934 3 751
1939 3 817
1943 3 792
1959 7 877
1966 8 587
1970 9 797
1979 10 851
1989 10 439
1993 8 795
1994 8 244
1995 8 068
2000 6 800
2003 6 664
2006 6 559
2008 6 458
2010 6 371

Tapa elanikest on umbes 60% eestlased ja 40% muulased. Raudteesõlme ja sõjaväelinnaku tõttu on Tapa olnud pikka aega peamiselt raudteelaste ja sõjaväelaste linn. Linna elanike arv vähenes oluliselt Vene sõjaväelaste lahkumise tõttu 1990. aastatel.

Tapa jaamahoone

Tapa elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 10 439 2315 22 6968 67 1156 11
2000 6 765 1266 19 4280 63 1219 18

Majandus ja transport

Nõukogude aja lõpuni seondus enamik töökohti Tapal raudteesõlme ja linnas asunud sõjaväega. Peamiselt sõjaväelennuväljast lähtus Eesti üks suurimaid õlireostusi: umbes 11 km2 suurusel alal täheldati maapinnas vaba lennukikütust (näiteks Piiri tänava kaevudesse tuli petrooleum). Suur osa joogivett tuleb mujalt sisse tuua. Olulised reostajad olid ka veduridepoo ja vagunidepoo. Nüüdseks on Tapa sotsiaalmajanduslik seisund nii ettevõtete kui ka elanike tööhõive osas oluliselt muutunud. Ka praegu on tööhõives tähtis koht raudteel (AS Eesti Raudtee), kuid olulised on ka logistika- ning teenindus- ja kaubandusettevõtted. Suured tööandjad on sõiduautode väljalaskesüsteemide ja nende komponentide väljatöötamise ja tootmisega tegelev Universal Industries OÜ (annab tööd 100 inimesele, 98% toodangust eksporditakse) ning puidutöötlemisettevõtted OÜ Tapa Mill ja OÜ Tapa Puit. Tapa endises leivatehases toodab alates 2006. aastast kaubamärgi Hagar all pagaritooteid AS Hallik.

Tapa on tähtis raudteesõlm, sealt hargnevad raudteed Tallinna, Narva ja Tartu. Linna läbib Rakvere–Paide–Pärnu maantee. Tapa asub Tallinnast 77, Tartust 112, Narvast 133 ja maakonnakeskusest Rakverest 32 kilomeetri kaugusel.

Tapa töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 273 27
Töötlev tööstus 901 330
Energia- ja veevarustus 48 54
Ehitus 252 181
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 428 310
Hotellid ja restoranid 169 46
Veondus, laondus ja side 1701 870
Rahandus 28 9
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 167 96
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 769 149
Haridus 434 197
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 377 163
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 235 94
Töötajaid kokku 5782 2551

Militaarreostuse seminarist osavõtjad 8. septembril 1992 Tapal. Kaevust pumbatud vesi on süttinud

Haridus ja kultuur

Haridus. Haridusasutusi on Tapal 4: Tapa Gümnaasium (2002/03. õa 745, 2009/10. õa 623 õpilast), Tapa Vene Gümnaasium (426, 252 õpilast), Tapa Muusikakool (selle juures tegutseb kammerkoor) ja Tapa Erikool (65, 46 õpilast). Täiskasvanute koolitusega tegeleb mittetulundusühing Tapa Arenduskoda. Lasteaedu on 2 (Vikerkaar ja Pisipõnn).

Kultuur, sport ja usuelu. Tapa Kultuurikojas tegutsevad käsitööringid, segakoor Leetar, pensionäride klubi ansambel Kanarbik, rahvatantsurühmad Tulised Tuulutajad ja Eideratas ning Tapa Linnaorkester. 1994 avati Tapa Muuseum ning 2001 avas uksed renoveeritud Tapa Linnaraamatukogu. Spordielu korraldab Tapa Spordikeskus. Sotsiaalhoolet pakub Tapa Hooldekodu. Tervishoiuasutustest tegutseb apteek, perearstikeskus ja Tapa haigla. Sotsiaalteenuseid osutavad sotsiaalkeskus, päevakeskus ja noortekeskus. Linnas tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tapa Jakobi Kogudus, Tapa Baptisti Kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Püha Ristija Johannese Kogudus ja Eesti Metodisti Kiriku Tapa Kogudus.

Tapa valla ajalehed Sõnumed (eestikeelne) ja Tapaskije Vesti (venekeelne) ilmuvad kord kuus.

Tapa Kultuurikoda

Tapa spordikeskus

Tapa Metodisti kirik

Linnaehitus

Suur osa südalinnast hävis Teises maailmasõjas (1941), uusehitistega tänavastik on korrapärane. Linna keskus asub raudteejaamast lõunas. Valdab madalhoonestus, linna lääneserva rajatakse Eesti suurimat sõjaväelinnakut. Linna ilmestavad Ristija Johannese kirik (1904), Jakobi kirik (1932), raudteejaama hoone (1910–28), nüüdne Vene Gümnaasiumi hoone (1939), kaubamaja (1966) ja mälestusmärk „Eestimaa ärkab”.

Skulptuur „Eestimaa ärkab” Jakobi pargis (autor Kalju Reitel)

Ajalugu

Tapa sõjaväelinnak septembris 1992

Tapa linn on saanud nime Tapa küla (1482, Tappes) ja mõisa (1629, Taps) järgi. 1870 rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1876 sai Tapa seoses Tartu haruraudtee valmimisega raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik. 1917 sai Tapa alevi, 1926 linna õigused. Kooliharidust antakse Tapal aastast 1839 (külakool), nüüdse Tapa Gümnaasiumi eellane on 1919 avatud ühisreaalgümnaasium. 1889–97 töötas Tapal Heinrich Kolshorni Eestimaa lihasaaduste vabrik, 1928–32 ajakohane eksporttapamaja. 3.–4. VIII 1941 hävis suur osa südalinnast hävituspataljonlaste süüdatuna. Nõukogude lennukid pommitasid Tapat 18. III 1944. 1950. aastani kuulus Tapa Järvamaasse, oli seejärel aastani 1962 Tapa rajooni keskus, 1962–64 kuulus Paide rajooni. Aastast 1968 kuuluvad Tapa piiresse ka linnast läänes ja lõunas paiknevad endise Tapa mõisa alad, mida aastani 1993 kasutas Nõukogude armee. Tapa valla moodustamisel 16. VI 2005 liitus senine omavalitsusega Tapa linn Tapa vallaga vallasisese linnana.

EE 12, 2003; XX sajandi kroonika, IV osa, 2007; muudetud 2011