Tagasi ETBL-i avalehele

Tamsalu

Tamsalu üldandmed
Elanike arv (2010)  2522
Linna õigused  1996
Vallavanem Toomas Uudeberg
Omavalitsus Tamsalu vald

Tamsalu, vallasisene linn Lääne-Virumaal Tallinna–Tapa–Tartu raudtee ääres; 2522 elanikku (2010). Tamsalu valla keskus. Asub nii Tallinnast kui ka Tartust 100, maakonnakeskusest Rakverest 30 kilomeetri kaugusel. Paikneb Pandivere kõrgustiku keskosas, paealuspõhi ulatub seal maapinna lähedale. Linnas paikneb konstaablipunkt ja tuletõrjekomando.

Rahvastik

Tamsalu elanike arv
1975 2394
1995 2878
2000 2614
2003 2604
2006 2577
2008 2544
2010 2522

  Linna elanike arv on viimase 10 aasta jooksul püsinud 2500–2600 piires.

Tamsalu linnavalitsuse hoone

Tamsalu elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 2978 724 24 1957 66 297 10
2000 2618 535 20 1669 64 414 16

Ettevõtlus ja transport

Tamsalu töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 130 40
Töötlev tööstus 770 415
Energia- ja veevarustus 4 26
Ehitus 171 64
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 88 80
Hotellid ja restoranid 31 12
Veondus, laondus ja side 184 70
Rahandus 4 4
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 4 20
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 49 58
Haridus 122 99
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 39 30
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 22 24
Töötajaid kokku 1618 943

Võrreldes 1989. aastaga on linna sotsiaalmajanduslik seisund oluliselt muutunud. Eesti taasiseseisvumiseni olid suurimad tööandjad kohalik Eesti Põllumajandustehnika osakond, ehitusmaterjalitehas, lubjatööstus (lubjavajaduse järsu vähenemise tõttu lõpetati 1994 selle tootmine) ja jõusöödatehas. 1990. aastail need ettevõtted reorganiseeriti ning enamik neist erastati. Praegu on suurimad ettevõtted jahu ja jõusööta tootev AS Tamsalu Veskid, raudbetoonelemente valmistav AS E-Betoonelement (Tamsalu tehas) ning metallitöötlemisega tegelev Tamsalu EPT AS. Tamsalu linna territooriumil asub 85 ha suurune tööstusala, kus tegutseb 7 ettevõtet.

Tamsalu on tähtis liiklussõlm ja Eesti suurimaid raudteeümberlaadimisjaamu. Tamsalut läbib Tallinna–Tartu raudteemagistraal ning riigimaanteed. Tamsalul on olemas bussiühendus Rakvere, Tapa, Väike-Maarja, Paide, Pärnu ja Tallinnaga ning rongiühendus Tallinna ja Tartuga.

Tamsalu lubjapõletusahjud

  

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tamsalu kultuurimaja

Linnas tegutseb Tamsalu Gümnaasium (2002/03. õa 578, 2009/10. õa 420 õpilast), lasteaed Krõll ja Sääse lastead. Tamsalu lubjapark on lubjatootmise ajalugu tutvustav vabaõhumuuseum. Sotsiaalteenuseid osutab Tamsalu vallavalitsus (koduhooldus, invatransport jmt), arstiabi annab Tamsalu Tervisekeskus (3 perearsti, 2 hambaravikabinetti, füsioteraapia ja laboratoorium). Vanurite jaoks on 2 turvakorterit – Sääsel ja Vajangul. Linnas on apteek, postkontor, kultuurimaja, raamatukogu ja muuseum. Sporditegevust korraldab Tamsalu Spordikompleks (seal ka siseujula, pallimängu- ja tennisesaal ning saun), linnas on ka staadion, tenniseväljakud ning rannavõrkpalliplats. Tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tamsalu Lunastaja Kogudus ja baptistlik Tamsalu Kolgata vabakogudus.

Huviväärsed on kultuurimaja (1980), spordihoone (1992), kirikuks kohandatud endine töökojahoone (1993), renoveeritud raudteejaama ehitised ja endise lubjatehase lähedal asuv rändrahn Tooma Suurkivi (ümbermõõt 24,2 m ja kõrgus 3,5 m; looduskaitse all). Tamsalu külje all läänes on Savalduma karstikaitseala.

Ajalugu

Tamsalu oli väike mõis, mille kohta on teateid aastast 1512 (Tamsal). Tööstusasula tekkis pärast raudtee rajamist (1876). 1880 alustati lubja põletamist, 1898–1900 ehitati esimene ja 1910–13 teine ringahi, seejärel oli Tamsalu lubjatehas Eesti suurim. 1909 rajati Tamsalusse teinegi lubjatehas. 1917 valmis Paide–Tamsalu kitsarööpmeline raudtee (suleti 1972). Idas on Tamsaluga kokku kasvamas Sääse alevik. 1954 sai Tamsalu aleviks, linn on ta alates 22. X 1996. Tamsalu omavalitsusega linn liitus Tamsalu vallaga 16. VI 2005 ja muutus vallasiseseks linnaks.

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2011