Tagasi ETBL-i avalehele

Raasiku

Raasiku, alevik samanimelises vallas Harjumaal Jõelähtme jõe keskjooksul Tallinna–Tapa raudtee ääres; 1334 elanikku (2000). Asula keskosa tekkis raudteejaama juurde kohaliku teedesõlme ümber 19. sajandi lõpus. Hõlmab nüüdispiires ka Raasiku mõisa. Alevikus on raudteejaam (Tallinnast 29 km), põhikool (asutatud 1717 köstrikoolina, 2002/03. õa 191, 2009/10. õa 121 õpilast), apteek, raamatukogu, rahvamaja ja postkontor. Tootmisega tegeleb alevikus AS Mistra-Autex (nõeltöödeldud ja taftitud siseviimistlusmaterjalid ning detailid autotööstusele). Raasikul on 2 kalmistut ja mõisapark ning Harju-Jaani Ristija Johannese kirik. See on eklektilises laadis hoone, ehitatud 1860–63 keskaegsest kirikust mõnisada meetrit ida poole; nelinurksele põhikorpusele lisandub läänes ristlöövitaoline fassaadiehitis, mille keskel on neogooti telkkiivriga torn; keskaegne hoone lammutati pärast uue kiriku valmimist. Kiriku kõrval on Vabadussõja mälestussammas (avati 1935, taastati 1989). Raasiku raudteejaama juures kasvab Eesti kõrgeim hõberemmelgas (29 m) ja 200 meetrit eemal Eesti jämedaim hõberemmelgas (7,64 m).

Raasiku mõisa (Rasik) on esmamainitud 1497 (Rasseke); mõis oli rajatud Kaemla küla („Taani hindamisraamatus” Keamol) asemele ja kuulus keskajal Padise kloostrile. Nime on mõis saanud nüüdse Peningi kohal asunud Raasiku küla (1254 Raseke) järgi, selle ümbrust peetakse 1219 toimunud eestlaste ja taanlaste ohvrirohke kokkupõrke lahinguväljaks.

EE 12, 2003; muudetud 2011