Eesti jämedaim, Tamme-Lauri tamm

Eesti jämedaim, Täri pärn

lehtpuud, heitlehised ja igihaljad puittaimed katte­seemnetaimede ehk õistaimede hõimkonnast, maailma arvukaim ja mitmekülgseim puuderühm; enam kui 10 000 liiki. Lehed on hästi arenenud liht- või liitlehed, kujult ja suuruselt väga erinevad. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal talveks või kuiva­perioodiks (heitlehised liigid), mõnel liigil säilib lehestik aasta ringi (igihaljad liigid). Laiaulatuslikke lehtpuumetsi on taiga- ja stepivööndivahelistel madalikel ja mägede jalamitel, palju lehtpuid kasvab troopilises kliima­vöötmes (peamiselt Lõuna-Ameerikas ja Aafrika lääne- ja keskosas, Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Okeaanias). Lehtpuumetsad hõlmavad 64% maailma metsade pindalast, maa­ilma puidutagavarast moodustab lehtpuudest saadav puit 65%. Eestis on lehtpuuenamusega metsi 47% – peamiselt kaasi­kud, haavikud ning hall- ja sanglepikud, vähem on tamme, saare, pärna, vahtra ja jalaka enamusega puistuid; nende metsade tagavara moodustab umbes poole kogu meie metsade puidutagavarast. Lehtpuid kasvab ka alusmetsas, puisniitudel jm. Lehtpuud on valda­valt putuktolmlejad, kuid paljud olulised liigid (nt kased, saar, tammed, jalakad) on tuultolmlejad; osa lehtpuid paljuneb ka vegetatiivselt.

Eestis jagatakse lehtpuud puidu omaduste järgi kõvadeks ehk väärislehtpuudeks (nt harilik tamm, saar, vaher, jalakad, künnapuu) ning pehmeteks lehtpuudeks (nt aru- ja sookask, sang- ja hall lepp, haab, remmelgad). Kõvasid lehtpuid nimetatakse ka laialehisteks lehtpuudeks (nende hulka kuulub ka pärn) ning pehmeid lehtpuid peenelehisteks lehtpuudeks. Maailma kõrgeimad lehtpuud on eukalüptid (97 m) ja jämedaimad ahvileivapuud (tüve ümbermõõt 43 m). Eesti kõrgeimad lehtpuud on kased ja haavad (38–40 m) ning jämedaimad tammed ja pärnad (Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri tamme ümbermõõt 1,3 m kõrguselt 8,25 m ja Saaremaal Mustjala vallas Täri pärna ümbermõõt 7,83 m). Lehtpuudest saadakse puitu, söödavaid vilju, seemneid, mahla, nektarit, õli, korki, vaiku, värv- ja parkaineid, punumismaterjali jms. Paljude lehtpuude õisi, vilju, lehti, koort ja juuri või nendest saadud ühendeid kasutatakse ravimina. Lehtpuid kahjustavad Eestis paljud putukad ja imetajad, puidumädanikke põhjustavad seenhaigused.

VE, 2006; EME 2, 2009 (I. Sibul); muudetud 2011