Järvselja lodumetsas on liigirohke alusmets

alusmets, puude all kasvavate põõsaste ja puistut mitte moodustavate puude kogum, koosneb peamiselt varju- ja poolvarjutaluvatest liikidest. Põõsastest on alusmetsas peamiselt sarapuud, kadakat, kuslapuud, lodjapuud, paakspuud, sõstra- ja pajuliike, puuliikidest viljaka­matel muldadel harilikult pihlakat, pärna ja toomingat. Alusmetsa hulka tuleb arvata ka vihmavarjutaolised kuu­sed, sest nad pole hiljem suutelised puurinnet moo­dustama.

Alusmets on metsakasvatuslikult tähtis, tema olemasolu johtub kasvukoha mullastikutingimustest ja puistu võrastiku liitusest (tihedusest). Hõredates puistutes takistab alusmets kõrreliste levikut ja maapinna kamardumist. Kiiresti kõdunevad põõsalehed soo­dustavad huumuse tekkimist ja rikastavad mulda mineraalainetega. Alusmets on vajalik loomadele varju­miseks, pesitsemiseks ja toiduks. Liiga tihe alusmets (nt sarapuu) võib takistada puistu järelkasvu moodustu­mist. Alusmets võib olla ka seenhaigustele vaheperemeheks (nt toomingas kuuse-käbiroostele). Mitu alusmetsa taimeliiki on olulised söödavate viljade, ravi- või muude omaduste poolest.

Välislink

• A. Sims. Teine rinne, alusmets ja järelkasv veebisaidil Sinu Mets

EE 1, 1985; VE, 2006; EME 1, 2008 (E. Pihelgas)