huumus
huumus, pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. Tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ning mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 3–8% lämmastikku. Et tekkes osaleb mikroobne valk, on huumuse lämmastikusisaldus suurem kui selle lähteaineks olnud orgaanilistes jäänustes. Mulla lämmastikuvaru sisaldubki huumuses, kusjuures selle täiuslikkuse määrab lämmastikuliste sildade olamasolu ja toimimine valdavalt benseeniringiga huumusainete molekulis.
Huumus on ehituselt ja koostiselt lähteainest keerukam ning tema põhimass koosneb huumusainetest (mulla huumuses sisalduvad orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteaineist keerukamad ained; lahustumatud huumusained on humiinained, leelistes lahustuvad huumushapped; neist humiinhape sadestub mineraalhapetes, fulvohape jääb sealgi lahusesse). Huumust on mulla A-horisondis 1–10%, harva kuni 25%, sügavamal on huumusesisaldus väiksem. Erandiks on leet-gleimuldade ning mõningate leetunud ja leedemuldade huumus-illuviaalhorisont (Bh), kus huumust võib olla kuni 4–5%.
Välislink
VE, 2006; EME 1, 2008 (L. Reintam)