Tartu Ülikooli botaanikaaed
TÜ botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed, asutati 1803 algselt Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajaja ja esimene direktor oli Gottfried Albert Germann, kes siirdas (1806) botaanikaaia taimekollektsioonid praegusele asupaigale – Laia tänava bastioni vallile ja selle ümbrusse. Järgmise direktori Carl Friedrich von Ledebouri ajal laienes botaanikaaed praeguste piirideni (3,5 ha), ehitati troopikakasvuhoone ja saavutati suurim liigirikkus (1827 kasvas botaanikaaias 10 449 taimeliiki). Nikolai Kuznetsovi ajal arendati taimegeograafilisi osakondi ja Tartu kujunes üheks tähtsaimaks ülevenemaaliseks botaanikakeskuseks. Teodor Lippmaa juhatamise ajal arendati taimekollektsioone, lähtudes eelkõige õppetöö vajadustest. 1937 ilmus T. Lippmaalt põhjalik raamat „Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud”. II maailmasõja ajal hävisid peahoone ja kasvuhooned, hukkus T. Lippmaa. Botaanikaaed taastati August Vaga juhtimisel. 1964 loodi botaanikaaiale iseseisev direktori ametikoht (enne seda oli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ning botaanikaaia juhtimine ühitatud). 1984 valmis 22 m kõrgune palmimaja (arhiteks Ingrid Mardi), 1990 Pirni tänaval 2,5 ha suurusel maatükil mitmest kasvu- ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. 2003 alustati troopiliste taimede kasvuhoonete (arhitekt Raul Järg) ja kollektsioonide rajamist ning ehitati külastus-koolituskeskus. Botaanikaaias kasvatatakse (avamaal ja kasvuhoonetes) üle 6500 taksoni taimi. Peamised avamaakollektsioonid on taimesüstemaatikakogu (üle 1100 taksoni), puittaimed (560 taksonit), mägitaimed (920) ja roosid (230). Palmihoones on üle 50 liigi palme, neist vanimad üle 100 aasta vanad. Aias on T. Lippmaa pronksbüst (Olav Männi, 1982) ja G. A. Germanni mälestuskivi ning skulptorite Anton Starkopfi, Juhan Paberiti, Endel Kübarsepa ja Tiiu Kirsipuu taieste püsinäitus. Botaanikaaias korraldatakse ekskursioone, näitusi, kursusi ja kontserte ning tähistatakse pööripäevi. 2003 ilmus juubelialbum „Tartu Ülikooli Botaanikaaed 1803–2003”. Aastast 2001 tegutseb botaanikaaia sõprade selts (esimees Tarmo Niitla), mis aitab kaasa botaanikaaia arengule.
| TÜ botaanikaaia juhatajad ja direktorid | |
| 1803–09 | Gottfried Albert Germann |
| 1811–36 | Carl Friedrich von Ledebour |
| 1836–67 | Alexander von Bunge |
| 1868–74 | Heinrich Moritz Willkomm |
| 1874–95 | Edmund Russow |
| 1895–1915 | Nikolai Kuznetsov |
| 1915–17 | Nikolai Popov |
| 1917–18 | Mihhail Tswett |
| 1918 | Peter Claussen |
| 1918–19 | Heinrich Riikoja |
| 1919–23 | Fedor Bucholtz |
| 1923–24 | Hugo Kaho |
| 1924–30 | Edmund Spohr |
| 1930–43 | Teodor Lippmaa |
| 1944–56 | August Vaga |
| 1956–62 | Hans Trass |
| 1962–64 | Viktor Masing |
| 1964 | Hans Trass |
| 1964–69 | Elli Lellep |
| 1969–86 | Hiie Kimmel |
| 1986–95 | Andi Pärn |
| 1985–2001 | Ain Vellak |
| 2001– | Heiki Tamm |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
