Alexander Georg von Bunge (venepäraselt Aleksandr Andrejevitš Bunge; 6. X 1803 Kiiev – 18. VII 1890 Kiltsi lähedal, Virumaa), botaanik ja arst, apteekrist kolleegiumiassessori poeg, Friedrich Georg von Bunge vend ja Alexander von Bunge isa, meditsiinidoktor (1825), Peterburi Teaduste Akadeemia (TA) kirjavahetajaliige (1833) ning auliige ja Tartu ülikooli botaanika audoktor (mõlemad 1875), Tartu ülikooli auliige (1885), Peterburi TA Baeri preemia (1876). Õppis 1821–25 Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas 1826–33 arstina Barnaulis ja mitmes Maagi-Altai asulas, tegi samal ajal ka botaanilisi reise (koos Carl Christian Friedrich von Ledebouriga Altaisse ning üksinda Mongooliasse ja Põhja-Hiinasse). Oli 1833–36 Kaasani ülikooli erakorraline botaanikaprofessor, 1836–67 Tartu ülikooli botaanikaprofessor. Osales 1857–59 Vene Geograafiaseltsi Horasani ekspeditsioonis (Pärsias ja Afganistanis). Pani aluse Baltimaade geobotaanilisele uurimisele („Flora exsiccata von Liv-, Ehst- und Kurlands”, 1849). Taimesüstemaatikas on Bunge geograafilis-morfoloogilise meetodi rajajaid. Bunge järgi on nimetatud saar Taimõri jõe alamjooksul, taimeperekond Bungea ja üle 50 liigi.

Autasud

• Karl Ernst von Baeri medal
• Alphonse de Candolle'i medal

Kirjandus

• V. Kaavere. Alexander von Bunge (vanem), Venemaa, Pärsia ja Eesti floora uurija. – Eesti Loodus 1977, 1
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (V. Masing, H. Trass)