Tagasi ETBL-i avalehele

viinamarjakasvatus

Viinapuu

viinamarjakasvatus, viinapuuviljelus, peamiselt hari­liku viinapuu kasvatamine viinamarjade tootmiseks; puuviljanduse haru. Viinamarju kasvatati juba umbes 6000 aastat tagasi Egiptuses, Süürias ja Mesopotaamias. Sealt on viinamarjakasvatus levinud kõikjale parasvöötmesse, kus temperatuur ei lange alla –20°C. Troopikas piirab viinamarjakasvatust talvine kõrge temperatuur, mis ei lase taimedel puhata; viinamarjad valmivad seal kaks korda aastas, sügisene saak ei ole nii kvali­teetne kui kevadine. Viinamarjasorte on aretatud umbes 8000, need erinevad kuju, maitse ja värvuse poo­lest. Ligi 80% viinamarjadest töödeldakse veiniks. Euroopas on piirkonniti hästi kohanenud viinamarja­sorte, nt 'White Riesling', 'Pinot Noir', 'Cabernet Sauvignon' ja 'Chardonnay', mis annavad põhiosa maailma lauaveinidest. Samuti kasvatatakse kogu maailmas sel otstarbel sorte 'Flame Tokay', 'Emperor', 'Car­dinal', 'Red Malaga', 'Almeria' ja 'Alphonse Lavallée'. Rosinate tootmiseks kasvatatakse peamiselt seemneteta sorte, levinuimad on 'Thompson Seedless' (nn sultani rosinad), 'Muscat of Alexandria', 'Black Corinth' ja 'Kishmish'. Värskelt söömiseks kasvatatavad viina­marjad on erksavärvilised, osa sorte on ebahariliku kujuga, enamik on seemneteta ning marju on võima­lik vedada kaugetele turgudele. Niisugustel marjadel on tugev viljaliha ja nad on viljavarrele hästi kinnitu­nud. Euroopas valmistatakse mahla sortidest 'White Riesling', 'Chasselas', 'Aramon', 'Carignan' jmt, mis pastöörimisel säilitavad hea maitse. Põhja-Ameerika viinapuuliikide marjad on väiksemad ja hapumad kui harilikul viinapuul, kuid hästi lõhnavad. Nende viljakest eraldub viljalihast kergesti, aga seemned on tugevamini kinni ja viljaliha nende ümber hapu. 19. sajandi keskel hävitas viinapuu-juuretäi (Phylloxera vastatrix) enamiku Prantsusmaa viinapuuistandi­kest. Kahjurite suhtes resistentseid Ameerika viinapuuliike kasutades aretati vastupidavad sordid. Juuretäist nakatuvaid, kuid häid sorte poogitakse ka juuretäikindlatele pookealustele. Põhja viina­puu ehk ameerika viinapuu (Vitis labrusca) sort 'Concord' annab USA kesk- ja lääneosas 70% viinamarjatoodangust. Viinapuuliaani tüvi on nõrk ja vajab istandikus toestamist. Karmima talvega piirkondades painutatakse viinapuud sügisel maha ja kaetakse mullaga. On aretatud külmakindlamaid ja vähenõudlikke sorte. Eestis on viinamarju kasva­tanud harrastajad. Algul kasvatati viinapuid mõisate kasvuhoonetes, 19. sajandi II poolest on viljeldud ka ava­maal, peamiselt seinaäärse kultuurina. Räpina Aianduskoolis on viinapuud avamaal viljeldud 65 aastat. Viinamägesid ehk viinapuuistandikke on nüüdisajal eriti rohkesti Itaalias, Prantsusmaal, USA-s, Türgis, Hispaanias, Argentinas, Iraanis, Saksamaal ja LAV-s. 2009. aastal saadi maailmas kokku 67,6 miljonit t viinamarja, sellest 27,8 miljonit t Euroopast, 20,2 miljonit t Aasiast ning 13,3 miljonit t Põhja- ja Kesk-Ameerikast.

Välislink

EME 2, 2009; muudetud 2011