vein, marja- või puuviljamahla kääritades saadud alkoholjook (alkoholi harilikult 6,5–20 mahu-%). Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Põhisordid on valge, punane ja roosa ehk rose-vein. Suhkrusisalduse põhjal eristatakse kuivi, poolkuivi, poolmagusaid ja magusaid veine. Naturaalveinis sisalduv alkohol (kuni 14 mahu-%) pärineb ainult lähtemahla käärimisest, kangestatud veinile (alkoholi 15–20 mahu-%; nt heeres, portvein) on lisatud piiritust (etüülalkoholi).Vahuveini tegemisel veini kääritatakse teist korda kas pudelis (šampanja) või rõhuanumates või rikastatakse valmisjooki süsinikdioksiidiga. Veinivalmistamiskunst on pärit Lähis-Idast. Viinamarjakasvatus levis laialdaselt Euroopasse umbes 2000 aastat tagasi. Veinitööstus nüüdisaegses tähenduses tekkis 19. sajandil.

VE, 2006