Himaalaja, Pamiir ja Tiibet

Himaalaja (sanskriti 'lume kodu'), kurdmäestik Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval; pikkus umbes 2500 km, laius kuni 350 km. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik; keskmine kõrgus 6000 m, kõrgeim tipp Džomolungma 8848 m. Himaalajas asub 10 maailma 14-st kõrgeimast mäetipust (üle 8000 m; 4 tippu on Karakorami mäestikus). Lumepiir 4500–5500 m, metsapiir 3000–3500 m kõrgusel. Himaalaja on tähtis kliimapiir, ta eristab niisket Lõuna-Aasiat ja kuiva Sise-Aasiat.

Himaalaja kujunes Alpi kurrutusel, tema geoloogilises ehituses ilmneb selgesti vööndilisus: kõrgem, teljeosa on kristalseist kivimeist, eelmäestikud peamiselt liivakividest ja konglomeraatidest. Himaalaja kõrgub Induse-Gangese madaliku kohalt 3 astmena: madalad Siwaliki mäed ehk Eel-Himaalaja, Väike-Ηimaalaja ja viimasest orgude ning nõgudega (Katmandu org, Kashmiri org) eraldunud Suur-Ηimaalaja (Kõrg-Himaalaja). Suur-Himaalaja pinnamood on valdavalt alpiinne, rohkesti on liustikke (kokku üle 33 000 km²). Põhjast piiravad mäestikku Induse ja Tsangpo (Brahmaputra) org. Lõunanõlvul (v.a Lääne-Ηimaalaja) sajab ohtrasti (Assami Himaalajas üle 10 000 mm aastas); madalamal kasvavad troopilised vihmametsad, kõrgemal lähistroopilised igihaljad metsad, heitlehised ja okasmetsad. Põhjanõlvul on kuivstepp ja poolkõrb. 1976 rajati Nepali Džomolungma piirkonda Edmund Hillary algatusel Sagarmatha rahvuspark (üle 124 000 ha).

Loe täiendavalt artiklit üle 8000 meetri kõrgused mäetipud.

Kirjandus

• F. Rudolph. Chomolungma und ihre Kinder. Berlin, 1978
• R. Strider. Himaalaja jutud. Tallinn, 2011

Välislingid

• S. Kuuse, Ü. Suursaar. Tema kõrgus Himaalaja Reisiajakirja GO kodulehel
• Ü. Suursaar. Himaalaja paradokse Loodusajakiri kodulehel

EE 3, 1988; VE, 2006; muudetud 2012