Bakuu Riiklik Ülikool (aserbaidžaani Bakı Dövlət Universiteti; 1922–91 Aserbaidžaani Riiklik Ülikool, 1920–91 Kirovi ja 1991–99 M.Ə.Rəsulzadə nimeline), Aserbaidžaani esimene (asutatud 1919) ja suurim kõrgkool, asub Bakuus, rektor Abel Məhərrəmov (1999).

Ülikoolis on 17 teaduskonda: mehhanika-matemaatika, rakendusmatemaatika ja küberneetika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, ajaloo, õigus-, filoloogia, idamaade, ajakirjandus-, raamatukogunduse ja informatsiooni, rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste suhete, sotsiaalteaduste ja psühholoogia ning usuteaduskond; õpitakse 55 bakalaureuse ja 153 magistriprogrammis, koolis on 127 kateedrit, 24 kaasaegse tehnikaga varustatud laboratooriumi ja 3 uurimiskeskust (sh Yunus Emre nimeline türgi kultuuri keskus ja Konfutsiuse instituut), kus tehakse teadusuuringuid väga laias teemaderingis, aserbaidžaani keelest, kirjandusest ja ajaloost kuni geneetika ja nanotehnoloogiani. Ülikooli juures tegutseb kaks teadusinstituuti – rakendusmatemaatika ja füüsika instituut – kus töötab umbes 200 teadurit. Ülikoolil on oma teaduslik raamatukogu, muuseum ja kirjastus.

Bakuu ülikool on Tartu Ülikooli partnerülikool, kaks kooli on sõlminud lepingu on sõlmitud üliõpilaste ning õppejõude ja teadustöötajate vahetuseks.

Ajalugu

Bakuu ülikooli auditoorium

Bakuu ülikool avati 1. IX 1919, 29. IX 1919 kinnitas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi parlament ülikooli põhikirja, õppetöö algas 15. XI 1919. Alguses töötas ülikoolis vaid kaks teaduskonda – arstiteaduskond ja ajalookeeleteaduskond, hiljem avati ka füüsika-matemaatika ja õigusteaduskond. Esimene rektor oli tuntud arstiteadlane Vassili Razumovski (1857–1935). Aastal 1922 nimetati Aserbaidžaani riiklikuks ülikooliks. 1920.–30. aastatel õpetasid ülikoolis Əbdürrəhim bəy Haqverdiyev, orientalist Panteleimon Juže (1870–1942), ajaloolane Aleksandr Makovelski (1884–1969) ja botaanik Aleksandr Grossheim (1888–1948), külalisõppejõududena Nikolai Marr ja Vassili Bartold, esimene aserbaidžaanlasest rektor oli 1926–29 Tağı Şahbazi (1892–1938). Aastal 1930 ülikool likvideeriti, selle baasil loodi 4 instituuti (pedagoogiline, meditsiini-, nõukogude riigi- ja õigus- ning kaubandusinstituut). Ülikool alustas taas tegevust 1934, 1945 osalesid ülikooli õppejõud Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia loomisel, Bakuu ülikoolist on välja kasvanud mitu Aserbaidžaani kõrgkooli, sh meditsiiniülikool, majandusülikool, pedagoogikaülikool.

Bakuu ülikoolis on õppinud füüsik ja Nobeli preemia laureaat Lev Landau, idamaade uurija Ilja Petruševski, kirjanikud Cəfər Cabbarlı, Rəsul Rza ja Süleyman Rəhimov, muusikud Fuad Rüstamov ja Əfrasiyab Bədəlbəyli, matemaatikud Zahid Xəlilov ja Əşrəf Hüseynov, keemikud Yusif Məmmədəliyev ja Murtuza Nağıyev, arabist Aida İmanquliyeva, presidendid Heydər Əliyev ja Əbülfəz Elçibəy jpt.

Välislink

• Bakuu Riikliku Ülikooli koduleht (aserbaidžaani, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015