Tagasi ETBL-i avalehele

Şirvani šahhide palee Bakuus

Şirvani šahhide paleekompleks läänest, esiplaanil hauakamber, paremal mošee ja minarett

1. palee, 2. Divanhana, 3. mošee ja minaret, 4. Širvani šahhide mausoleum, 5. saunad, 6. Seyid Yəhya Bakuvi mausoleum ja Keyqubadi mošee varemed, 7. idavärav

Şirvani šahhide paleekompleks Bakuus, Şirvani šahhide (ka širvanšahh) endine residents, Aserbaidžaani arhitektuuri Şirvani-Abşeron ehituskooli suurim monument. 15. sajandil kasvas Bakuu majanduslik ja poliitiline tähtsus, mis oli üks paremini kindlustatud linnuseid ja peamine sadam Kaspia mere läänekaldal. Širvanšahh Xəlilullah I [1417–65] ajal toodi valitseja residents Şamaxıst Bakuusse. Algselt elati 13. sajandist pärit Kaspia ranniku lähedasel saarel asuvas Sabayili linnuses. Pärast seda, kui saar üle ujutati, ehitati uus palee kõrgemas kohas Bakuu mäel. Kompleksi ei rajatud ühtse plaani alusel, see koosneb mitmes erinaval ajal valminud ehitisest ja hoovist. Liivakivist hooned paiknevad vastavalt pinnase reljeefile kolmel tasandil: kõige kõrgemal tasandil on paleehoone (Saray binası, 1420. aastad), mille esifassaadil domineerib kõrge portaal. Kapitaalselt renoveeritud palees on näitus ajaloolistest müntidest, keraamikast, käsitööst, samuti vanadest fotodest. Sellest lõunasse (paremale) jääb õpetlase ja usumehe Seyid Yəhya Bakuvi (1410–62) mausoleum (1450. aastad), mille ees olevas hoovis on širvanšahh Keyqubadi [1372–82] mošee varemed. Samas hoovis on eksponeeritud 1950. aastatel Sabayili linnusest pinnale tõstetud araabiakeelsete kirjade ning taime- ja loomaornamendiga raidkivid.

Palee ees olevast hoovist põhjas asub teisel tasandil olev Divankhana (Divan Xanə) kompleks (1450. aastad), kaheksatahuline avatud külgedaga hoone võimsa kaunistatud portaaliga. Hoone otstarve pole teada, seda on peetud širvanšahh Fərrux Yasari [1465–1500] ehitatud mausoleumiks, samuti õukonna- ja kohtuhooneks. Hoovist läänes asuvad veel aste allpool šahhide hauakamber (türbe, 1435), võimsa kaunistatud portaaliganelinurkne hoone, mida kroonib kaheksatahuline kuppel. Hauakambri ehitas širvanšahh Xəlilullah oma emale ja pojale, mida kinnitab sussepääsu kohal olev kiri. Samas hoovis on veel mošee ja minarett (1441). Palee kompleksi kuulub ka idaseinas olev Muradi värav (1585) ning ja kõige alumisel terrassil veehoidla ja saunakompleks. Mõnede teadete kohaselt asusid paleest kirdes tallid, kuid nüüd on sellel alal elamud. Divanhanast põhja pool asuvas elumajas on näha vana müüri jäänused. Tõenäoliselt asus ka siin algselt kompleksi kuulunud hoone.

1964. aastast kompleks on muuseumi ja kuulub riikliku kaitse alla. 2003. aastast on kompleksi põhjalikult rekonstrueeritud. Kuulub aastast 2000 UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Divanhana

Seyid Yəhya Bakuvi mausoleum, esiplaanil Keyqubadi mošee varemed

Širvani šahhide mausoleumi portaal

Välislingid

Loodud 2015