Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe

Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe (BTC), magistral, mille kaudu veetakse naftat Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväljalt ja gaasikondensaati Şahdənizi gaasiväljalt läbi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi Vahemere äärde. Samuti transporditakse läbi BTC Türkmenistani toornaftat ja väikeses koguses Tengizi toornaftat Kasahstanist. Kaspia mere ääreset Səngəçali terminali Vahemere äärse Ceyhani terminaliga ühendava BTC Aserbaidžaani osa avati mais 2005 ja Türgi osa juunis 2006. Suures osas maa-aluse naftajuhtme pikkus on 1768 km, sellest Aserbaidžaanis 443 km, Gruusias 249 km ja Türgis 1076 km. Naftajuhtme läbimõõt on 107 cm, Ceyhani terminali juures 86,36 cm. Juhtme läbilaskevõime on 1,2 miljon barrelit naftat päevas (aastani 2009 1 miljonit barrelit) kiirusega 2 m/s. Juhtmel on 8 pumbajaama, neist 2 Aserbaidžaanis, 2 Gruusias ja 4 Türgis. Naftajuhtme kavandatud tegevusaeg on 40 aastat. Naftajuhtme marsruut ületab 1500 jõge, 13 seismiliselt aktiivset murdu ja mitu merepinnast kuni 2800 m kõrgusel asuvat mäestikku.

Juhtme omanik on konsortsium BTC Co., millesse kuulub 11 ettevõtet. Suurimad aktsionärid on BP (30,1%) ja SOCAR (25%). Naftajuhtme Aserbaidžaani ja Gruusia lõiku opereerib BP, Türgi lõiku BOTAS International Limited (BIL), kes opereerib ka Ceyhani terminali (võimsus 50 miljonit tonni naftat aastas).

Naftajuhtme ehitamise maksumus oli 3,9 miljonit USD, millest 70% investeerisid Maailmapank, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank, 7 riigi eksporditoetuse agentuurid ja 15 erapanka.