Tagasi ETBL-i avalehele

Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväli

Azəri–ÇıraqiGünəşli naftaväli, naftamaardlate kompleks Kaspia meres, umbes 120 km Bakuust idas, Aserbaidžaani suurim naftamaardla Kaspia meres. Mere sügavus naftaväljade piirkonnas on 110–175 m, eraldiseisvad naftareservuaarid paiknevad 2000 kuni 3500 meetri sügavusel merepinna all. Kompleksi kuulub 3 maardlat: Çıraqi, Azəri ja Günəşli maardla süvaveeosa; maardlate hinnanguline kogupindala on 432,4 km2, aktiivne tarbevaru 930 miljonit tonni naftat ja 0,6 miljardit m3 maagaasi. Kompleks koosneb kuuest tootmis- (Çıraqi 1, Kesk-Azəri, Lääne-Azeri, Ida-Azəri, Günəşli, Lääne-Çıraqi) ja kahest töötlemisplatvormist (process, gas compression, water injection and utilities platform, PCWU). Kompleksi kogutoodang oli 2015. aasta I poolel keskmiselt 641 000 barrelit naftat päevas, kokku toodeti I poolaastal 116 miljonit barrelit ehk 16 miljonit tonni naftat. Nafta veetakse veealuste torude kaudu Səngəçali terminali, kust see liigub Vahemere äärde Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhet pidi ja Musta mere äärde Bakuu–Suphsa naftajuhet pidi (Suphsa terminal Gruusias ja BakuuNovorossiiski naftajuhet pidi Novorossiiskisse Venemaal). Kõrvalproduktina toodetakse ka maagaasi.

Naftavälja opereerib BP, Aserbaidžaani rahvusvahelise haldusettevõtte (Azerbaijan International Operating Company, AIOC) nimel. BP omanduses on 35,8 % maardlatest. Omanikeringi kuuluvad lisaks SOCAR (11,6%), Chevron Texaco (11,3%), INPEX (11%), Statoil (8,6%), Exxon Моbil (8%), Turkiye Petrolleri (6,8%), ITOCHU (4,3%), ONGC VIDESH (2,7%).

Kesk-Azəri naftaplatvormi abil saadakse naftat 128 m sügavuselt. Nafta tootmist alustati veebruaris 2005. 2015. aasta I kvartalis toodeti keskmiselt 157 000 barrelit päevas.

Çıraqi naftaplatvorm alustas tegevust 1997. 2015. aasta I kvartalis saadi keskmiselt 55 000 barrelit naftat päevas.

Günəşli süvaveeplatvormilt saadakse naftat 175 m sügavuselt. 2015. aasta I kvartalis saadi keskmiselt 145 000 barrelit päevas.

Ajaloost

Naftaväljad avastati 1960.–80. aastatel (Günəşli 1958, tootmine algas1976; Çıraqi 1985 ja Azəri 1987). 20. IX 1994 sõlmiti Azəri, Çıraqi ja Günəşli süvabasseini uurimiseks ja ekspluateerimiseks kokkulepe Aserbaidžaani valitsuse ja rahvusvahelise haldusettevõtte vahel (vt Sajandi leping), mille alusel algas Azəri–Çıraqi–Günəşli naftavälja uurimine. Naftavälja on arendatud etappidena, 1997 alustati nafta puurimist Çıraqi, 2005 alguses Kesk-Azəri, 2006 alguses Lääne-Azəri, 2006 lõpus Ida-Azəri ja 2008 aprillis Günəşli leiukohas, 2014 alustas tegevust Lääne-Çıraqi platvorm. 2010 toodeti keskmiselt 835 100 barrelit naftat päevas (u 40,6 miljonit tonni aastas), järgnevatel aastatel on tootmise maht vähenenud.

Loodud 2015