Sardiinia
Sardiinia (it Sardegna), saar Vahemeres, teda eraldab Korsikast Bonifacio väin. Koos väikeste naabersaartega moodustab ta Itaalia Sardiinia maakonna (23 813, Sardiinia maakond 24 090 km2, 1,72 miljonit elanikku (2006)), mis koosneb 4 provintsist; halduskeskus Cagliari.
Idaosas on mäeahelikega (Gennargentu massiivis La Marmora mägi 1834 m) lainjas kiltmaa (peamiselt kristalsed kivimid), läänes ja loodes väheste kustunud vulkaanidega laava- ja tufiplatood. Edelaosas eraldab viljakas Campidano alluviaaltasandik ülejäänud Sardiiniast maavararikka Iglesiente massiivi. Valitseb vahemereline kliima (sademeid 600–1100 mm/a). Varem suurt osa Sardiiniat katnud igihaljaste ja heitlehiste metsade (tamm, kastan) asemel on nüüd peamiselt makja (põhjas) ja gariig (lõunas).
Sardiinia on Itaalia mahajäänuimaid piirkondi, elujõus on paljud rahvakombed (ka veritasu). Põhitulu annavad põllumajandus ja mäetööstus. Kasvatatakse lambaid ja kitsi (looduslik karjamaa hõlmab üle poole maa-alast), viljeldakse nisu, otra, kaera, viinamarja, oliive, tubakat ja tsitrusi; rannikul püütakse kala (sardiin, tuun, homaarid). Kaevandatakse vase-, raua-, mangaani-, antimoni-, plii-, tsingi- ja nikli- maaki, kivisütt, barüüti ja boksüti. Alumiiniumisulatus (Porto Vesme), naftatöötlus; keemia-, toidu- aine-, tekstiili-, naha-, puidu- ja elektrotehnikatööstus, korgitöötlus, laevaremont; käsitöö (vaibad), turism.
Ajalugu
Sardiinia põlisasukad olid ibeerid ja liguurid. Pronksi- ja varasel rauaajal oli saar tähtis metallurgiakeskus, 10.–6. sajandil eKr olid asustusele iseloomulikud tornkindlused (nuragh'id). 7. sajandil eKr rajasid Sardiiniale tugikohti foiniiklased. 540 eKr hõivas Sardiinia Kartaago, 238 eKr Rooma. 458–533 kuulus saar vandaalidele, seejärel Bütsantsile. Tõrjumaks araablaste retki, otsiti tuge mandri linnadelt: 1052–1284 oli valdav Pisa, seejärel Genova mõju. Pika kodusõja järel läks Sardiinia 1420 Aragóni valdusse, aastast 1479 resideeris Sardiinias asekuningas. 1713 sai saare endale Austria; Sitsiilia vastu vahetatuna läks Sardiinia 1720 Savoia hertsogkonda (Savoia kuningriik).
Kirjandus
- M. Laur. Vahemere vaprad saarerahvad. Tallinn, 2014
EE 8, 1995; VE, 2006
