Foiniikia

Foiniikia linnriigid

Foiniikia, ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal, u 230 km pikkune ja mõnekümne kilomeetri laiune rannariba, mis ulatub Ras Šamrast (põhjas) Karmeli mäeni (lõunas). Semi päritoluga foiniiklased rajasid seal alates III aastatuhandest eKr mitu linnriiki (Tüürose, Byblose, Siidoni, Ugariti, Aradose, Berytose jt). III aastatuhande keskpaigast eKr vahendasid foiniiklased Egiptuse, Mesopotaamia ja Väike-Aasia kaubavahetust ning eksportis Liibanoni seedripuud, oliiviõli, parfüüme, veini, kala ja orje.

Foiniiklaste kaubaretked toimusid kogu Vahemere piirkonnas

Foiniiklased olid vanaaja südikaimaid meresõitjaid: nad asutasid alates II aastatuhande lõpust eKr kaubandus-kolooniaid Küprosele, Sitsiiliasse, Sardiiniasse, Hispaaniasse (Gades, nüüd Cádiz, Eivissa), Põhja-Aafrikasse (Kartaago) jm, nende kauba- ja avastusretked ulatusid Briti saartele ja Põhjamerele ning ümber Aafrika.

Poliitiliselt sõltusid Foiniikia linnad 15. sajandini eKr Egiptusest, 14.–13. sajandil eKr vaheldumisi Egiptusest ja hetiitidest. Pärast nn mererahvaste rünnakut (12. sajandil eKr) ja Egiptuse Uue riigi langust said nad iseseisvaks, elasid Tüürose ülemvõimu all 11.–8. sajandil eKr läbi õitsengu ning valitsesid kogu Ida ja Lääne vahelist kaubandust. 8.–7. sajandil eKr allus Foiniikia Assüüriale ja seejärel Babülooniale. Pärsia võimu all (aastast 538 eKr) toimus Foiniikia linnade (eriti Siidoni) uus tõus, aga see ei suutnud tõkestada kreeklaste kasvavat konkurentsi. Kreeklased haarasid Vahemere kaubanduses ja meresõidus juhtkoha. 332 eKr langesid Foiniikia linnad Aleksander Suure ja 64 eKr Rooma valdusse; majanduslik tähtsus säilis neil I aastatuhande keskpaigani pKr.

Kultuur

Foniiklaste raapurjega kaubalaev

Peale kaubanduse ja laevaehituse oli Foiniikia linnades arenenud käsitöö (purpuriga värvitud riie, klaas, keraamika, pronksesemed, eriti ohvrikausid, elevandiluunikerdised, tikand jm). Foiniikia kultuuris ilmneb Egiptuse, Mesopotaamia ja Egeuse kultuuri mõju. Oluline saavutus oli tähestikulise kirja loomine. Märkimist väärib ka arhitektuur (kivitemplid ja -elamud, korrapärase planeeringuga hästi kindlustatud linnad). Foiniiklaste polüteistlik usund oli lähedane teiste vanaaja semi rahvaste omale; tuntuimad jumalad olid peajumal El, Astarte, Anat, Adonis, Moolok, piksejumal Hadad ning põua- ja surmajumal Mot.

Vaata ka seotud artikleid

• foiniikia keel
• foiniikia kiri

Kirjandus

• G. Herm. Foiniiklased: antiikaja purpuririik. Tallinn, 1998