hetiidid, hetid, vanaaja rahvas Väike-Aasias. Hetiitide keskus oli Kızılırmaki (Halyse) keskjooksust ida pool asuv Hati maa (hilisem nimi Kapadookia). III aastatuhande lõpus või II aastatuhande alguses eKr rändasid sinna indoeuroopa hõimud ja segunesid põliselanike – hattide ehk protohattidega. Valitsevaks sai sisserändajate keel (heti ehk neši keel), kuid rahva ja hiljem riigi nimi võeti hattidelt; nimetus hatid on Piibli vahendusel juurdunud teaduslikus kirjanduses. Hati ala väikeriikide ühendamine algas Kuššara valitseja Anitta ajal (umbes 1700 eKr), kes vallutas Neša (Kaneš) ja Hattuša; tema järglasi, Labarna, rajas Vana riigi (umbes 1600–1450 eKr), mille pealinnaks sai Hattušili I ajal (16. sajandi I poolel eKr) Hattuša; Murgili I jõudis sõjakäikudel Babüloni (1530 eKr). Uue riigi ajal (umbes 1400–1200 eKr) valitsesid hetiidid suurt osa Väike-Aasiat. Kuningas Šuppiluliuma sai oma võimu alla Süüria; see põhjustas sõja Egiptusega (Kadeši lahingu 1286 eKr võitsid hetiidid). Sõda lõppes Hattušili III ja Ramses II liidulepinguga 1269 eKr. Hetiidi riik hävis umbes 1200 eKr läänest Väike-Aasiasse tunginud nn mererahvaste, võimalik, et ka früüglaste jt, hõimude rünnakus. Viimased hetiidide väikeriigid (Väike-Aasia idaosas ja Põhja-Süürias) purustas Assüüria 8. sajandil eKr.

Hetiidi riik

Hetiidi riik oli Hattuša kuningale alluvate väikeriikide ühendus. Peamised majandusalad olid karjakasvatus (muuhulgas hobusekasvatus), metallurgia (hõbe, vask, raud) ja vahenduskaubandus. Kultuuris (kiilkiri, religioon, mütoloogia, kirjandus) ilmneb hurri ja babüloonia-assüüria mõju. Seadustekogu (14.–13. sajand eKr) on Hammurapi omast detailsem; arvestati kurja tahte olemasolu või puudumist. Hetiididel oli suur tähtsus idapoolsete maade (eriti Babüloonia) ja Egeuse mere äärsete rahvaste kultuuri vahendajana.

Hetiidi kunst

Hetiidi kunsti mõjutasid tugevasti egiptuse ja sumeri-babüloonia kunst (näiteks mesopotaamia pitsatid). Suurriigi ajajärgu kunst oli lihtsakoeline ja jõuline (Boğazkales on säilinud reljeefidega kindlusemüürid, Lõvide värav ja valitseja residents). Hilishetiidi kunstis segunes Süüria, Foiniikia ja Egiptuse mõjusid.

Vaata ka seotud artikleid

• hetiidi keel
• hetiidi kiri
• hetitoloogia

Kirjandus

• V. Zámorský. Hetiitide impeeriumi saladuste jälil. Tallinn, 1971
• Trevor R. Bryce. Life and Society in the Hittite World. Oxford, 2002
• J. G. Macqueen. The Hittites, and Their Contemporaries in Asia Minor. Thames and Hudson, 1983, ²1986
• Е. Akurgal. Die Kunst der Hethiter. München, 1961
• C. W. Ceram. Enge Schlucht und schwarzer Berg – Die Entdeckung des Hethiterreiches. 1955
• O. R. Gurney. The hittites. Harmondsworth, 1952, ²1976
• E. Klengel, H. Klengel. Die Hethiter und ihre Nachbam. Leipzig, 1975
• M. Viegra. Hitite art. London, 1955

Välislingid

• hethitologieportal Portal Mainz. Teaduse ja kirjanduse akadeemia, Mainz, Saksamaa (hetiidi tekstid ja bibliograafia; veeb on saksa keeles)
• hetiidi monumendid (inglise keeles)

EE 3, 1988