Tagasi ETBL-i avalehele

Babüloonia

Vana-Babüloonia riik u 1700 eKr (katkendlik joon) ja Uus-Babüloonia riik 600 eKr (pruun)

Babüloonia, vanaaja riik Lõuna-Mesopotaamias, endisel Sumeri ja Akadi alal. Tekkis 1830 eKr, kui Babülonis tuli võimule amoriidi dünastia, ning kujunes Hammurapi ajal [1728–1686 eKr] suurt osa Mesopotaamiat hõlmavaks tsentraliseeritud suurriigiks. Tigrise ja Eufrati alamjooksul ühtse niisutussüsteemi rajamine ning puidu, kivi ja metallide saamiseks vajalike kaubateede hõivamine soodustasid pronksiaja tehnikal põhineva majanduse arenemist. Vana-Babüloni ühiskondlik-majandusliku korra tundmaõppimise peaallikas on Hammurapi seadused. Hammurapi poja Samsuiluna [1685–1648 eKr] ajal hakkas suurriik lagunema, edaspidi allus Babülonile ainult Lõuna-Mesopotaamia. 1530 eKr purustas Hetiidi kuningas Muršili I Babüloni. Seejärel allutasid maa oma võimule Iraanist Babülooniasse tunginud kassiidid. Nende valitsemisaega (aastani 1160 eKr) iseloomustasid kuningavõimu nõrgenemine, orjandusliku aristokraatia tugevnemine ning välispoliitiline nõrkus Assüüria ja Eelami suhtes. Pärast kassiidi dünastia langemist Babüloonia tugevnes ajutiselt, Nebukadnetsar I ajal [u 1136–1113 eKr]. II aastatuhande lõpus tungisid Lõuna-Babülooniasse semiidi hõimud kaldealased. 729 eKr liidendas Assüüria kuningas Tiglatpilesar III Babüloonia personaaluniooni abil. 625 eKr kuulutas Nabopolassar enda Babüloonia kuningaks, purustas Meedia abiga Assüüria ja rajas Uus-Babüloonia ehk Каldea riigi (püsis 625–539 eKr). Selle hiilgeaeg oli Nebukadnetsar II ajal [604–562 eKr], kui vallutati Süüria, Foiniikia ja Palestiina ning õitsesid kaubandus, rahamajandus ja ehitus (Babüloni kindlustamine jm ehitustegevus). Nabunaid [555–539 eKr] püüdis luua tugevneva Pärsia vastu liitu Lüüdia ja Egiptusega ning lootis viimaks koos Belsatsariga Babüloni müüride taga Pärsia rünnakule vastu pidada. Kuid kasutades Marduki preesterkonna Nabunaidivastasust ning kaupmeeste ja ümberasustatud rahvaste, eriti juutide (Paabeli vangipõli) poolehoidu Pärsiale vallutas Kyros II Babüloni 539 eKr vastupanu leidmata. Babüloonia riik lakkas olemast, aga Babüloonia kultuuri mõju Idamaadele (eriti astronoomiliste ja matemaatiliste teadmiste alal) jätkus ning ulatus isegi kreeklasteni. Babüloonia kultuurile olid iseloomulikud kiilkiri ja savitahvlitele kirjutatud raamatud, astronoomia ja matemaatika.

Kirjandus

  • Enuma eliš. Babüloonia loomiseepos. Tõlkinud ja toimetanud Amar Annus. Tallinn, 2003

Vaata ka seotud artikleid

Välislink

EE 1, 1985