Beirut
Liibanon
Beirut, Liibanoni pealinn, 1,27, linnastus 1,97 miljonit elanikku (2006). Sadam; Lähis-Ida kultuuri-, kaubandus- ja rahanduskeskus. Piirkonna poliitilise ebapüsivuse tõttu on linna tähtsus vähenenud.
Asub Vahemere idarannikust u 8 kilomeetrit loodesse eenduval poolsaarel, haljasvöönd jagab linna islamiusuliseks Lääne- ja kristlikuks Ida-Beirutiks. Beirut on tähtis Lähis-Ida kaubandus-, rahandus- ja tööstuskeskus; suur sadam (2009. aasta veosekäive 5,8 miljonit t) ja Rafik Hariri rahvusvaheline lennujaam, peamiselt masina- (elektrotehnika, laevaehitus), keemia-, kerge- ja toiduainetööstus ning käsitöö.
Kultuur
19. sajandil oli Beirut araabia ärkamisaja ja araabia kirjanduse keskusi, seal on 4 ülikooli: ameerika (aastast 1866), prantsuse (aastast 1881), liibanoni (aastast 1953) ja araabia ülikool (aastast 1960).
Beirutis on jäänuseid foiniikia, rooma ja bütsantsi ehitistest, mošeesid (Omari mošee 13. sajandist, Lossimošee 16. sajandi algusest). Kesklinnas domineerib 20. sajandi äri- ja haldushoonestus.
Ajaloost
18. (või 15.) sajandil eKr oli Beirut (kr Berytos) Foiniikia sadamalinn, hellenistlike riikide ja Rooma võimu ajal iseseisev kaubalinn; aastast 635 Kalifaadi, 1110–1291 ristisõdijate, seejärel Mamelukkide ja 1516–1918 Osmanite riigi valduses. Liibanoni pealinn aastast 1920.
EE 1, 1985; VE, 2006; muudetud 2011
