mamelukid
mamelukid (<ar mamlūk 'omand, valge ori'), orisõdurid, kellest Kalifaadis moodustus valitseja kaardivägi. Mamelukide vägi moodustati ostetud või andamiks saadud poisslastest, algul pärinesid need türgi hõimudest, hiljem peamiselt kaukaaslastest. 1250 kõrvaldas mamelukkide juhtkond võimult Aijubiidid ning haaras Süürias ja Egiptuses võimu. 1260 purustasid nad Baibarsi juhtimisel Am Džaluti juures mongolid, 1268 tõrjusid maalt ristisõdijad, 1273 hävitasid ismailiidid (assassiinid). 13.–14. sajandil, kui nende arv oli 9000–12 000, korraldasid nad halduse ja lõid soodsad eeldused majanduse ja kultuuri arenguks. 1250–1390 olid võimul turkide Bahri, 1390–1517 kaukaaslaste Burdži dünastia. 1517 võitis mamelukke Türgi sultan Selim I; Egiptuses säilis nende võim Napoleoni sõjaretkeni. Lõplikult hävitas mamelukkide organisatsiooni Muhammad Аli 1808–11.
EE 6, 1992