Kalifaat (ENE,1971)

Kalifaat, Araabia kalifaat, keskaja suurriik Lähis- Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas 7.–13. sajandil Araabia poolsaare rändhõimude poliitiline ühendamine ja islami levitamine Muḩammadi juhtimisel lõid eelduse araablaste ekspansioonile. Esimese nelja kaliifi valitsemisajal (632–661) oli Kalifaadi pealinn Mediina. Ulatuslik poliitiliselt ja majanduslikult arenenumate naabermaade vallutamine algas juba kaliif Abū Bakri ajal (sooritati retki Mesopotaamiasse ja Süüriasse). Kalifaadi tegelik rajaja oli ‘Umar [634–644], tema juhtimisel vallutati Bütsantsilt Süüria (636), Palestiina (638), Egiptuse (639–641) ja Tripoli (643). 637 purustati Kadisija lahingus Sassaniidid ja alustati Iraani vallutamist, aastaks 651 oli see lõpule viidud. 642 tungiti Taga-Kaukaasiasse. Ali [656–661] ajal lõhenes islami kogukond lõplikult sunniitideks ja šiiitideks. Viimased muutusid kaliifivõimu vastustavaks usuliseks ja poliitiliseks rühmitiseks. Sisevõitluses võimule tulnud sunniitide juht Mu'avija [661–680] rajas Umaijaadide kalifaadi (ka Damaskuse kalifaat, 661–750), pealinnaks tehti Damaskus, riigi südamaaks sai Süüria. Kuigi kaliifid jäid nimeliselt uskkonna juhtideks, olid nad enamasti vaid päritava võimuga ilmalikud valitsejad; usuküsimused jäid teoloogide ja juristide (ulama) pädevusse. Validi [705–715] ajal saavutas Kalifaat suurima ulatuse: 710 jõudsid araablased Gibraltarini ja 711 Induse jõeni, 711–718 hõivasid nad Hispaania ja 718 tungisid Lõuna-Prantsusmaale. Araablaste ekspansiooni Läände peatas 732 Poitiers' lahing. Kalifaat oli muutunud suurriigiks. Poliitiline võim kuulus araablastest aristokraatiale. Kesk-Aasias alanud ja Abu Muslimi juhitud ülestõusuga tulid 750 võimule Abbassiidid, Umaijaadide võimu alla jäi ainult Hispaania (Córdoba kalifaat). Et Kalifaadi pealinnaks sai 762 rajatud Bagdad, nimetatakse riiki ka Bagdadi kalifaadiks. Kalifaadi arenenuimaid piirkondi oli Iraak. Kalifaadi õitseajal (8. sajandi II poolel ja 9. sajandi alguses) saavutasid kõrge taseme põllundus ja käsitöö, rajati palju linnu. Iraani eeskujul loodi tsentraliseeritud riigiaparaat, arenesid kaubandus ja kultuur (araabia kultuur). Toimus suuri ülestõuse, enamik neist oli šiiitide algatatud (karmaadid, Babeki ja Mukanna ülestõus, Assassiinid). 909 tulid Põhja-Aafrikas võimule šiiitlikud Fatimiidid, kes 10. sajandil tegutsesid laialdaselt Abbassiidide vastu. Horasanis iseseisvus 821 Tahiriidide ja Sistanis 861 Saffariidide emiraat, 10. sajandil siirdusid kogu Horasan ja Kesk-Aasia Samaniidide riigi valdusse. 945 vallutasid Bagdadi Buiidid, kes jätsid kaliiffle ainult nimelise võimu. 1055 said Buiidide asemele võimule Seldžukid. Ühtse Seldžukkide riigi lagunedes (1118) jäi Abbassiidide võimu alla ainult Mesopotaamia. 1258 vallutasid Bagdadi mongolid ja Kalifaat lakkas olemast.

Kirjandus

• K. Armstrong. Islam: lühiajalugu. Tartu, 2003
• M. S. Gordon. Islam. Tallinn, 2001
• A. Schimmel. Islam: sissejuhatus. Tallinn, 2001

EE 4, 1989