Tagasi ETBL-i avalehele

Korsika

Korsika Vahemeres

Korsika (prantsuse Corse), saar ja Prantsusmaa regioon Vahemere loodeosas, eraldub Sardiiniast Bonifacio väinaga; 8680 km2, 277 000 elanikku (2006), peamiselt korsiklased; halduskeskus Ajaccio.

Läänerannik hästi liigestunud ja kaljune, idas peamiselt vähe liigestunud lauskrannik. Mägise saare tuumiku moodustab vana graniidimassiiv (kõrgeim osa Cinto, 2710 m). Madalamal on vahemerekliima ja igihaljad põõsastikud; kõrgemal kasvavad tamme-, pöögi- ja nulumetsad, talvel moodustub seal püsiv lumikate. Madalamal põhiliselt viinamarja-, tsitruse- ja õlipuu-, kõrgemal peamiselt lambakasvatus, rannikul kalapüük. Tähtis tuluallikas on turism.

Ajalugu

Korsika põlisasukad olid ibeerid ja liguurid. Rannik oli antiikajal foiniiklaste, kreeklaste, etruskide ja 5. sajandist eKr Kartaago valduses. Pärast seda, kui saare olid vallutanud roomlased (3.–2. sajand eKr), rahvastik romaniseerus. Keskajal kuulus Korsika vandaalidele (470–533), Bütsantsile, idagootidele, langobardidele, frankidele, araablastele, Pisale ja 14. sajandist Genovale. Korsiklaste ülestõusu (1729–69) ajal müüs Genova saare 1768 Prantsusmaale. 1794–96 ja 1814–15 oli Korsika Suurbritannia valduses, Teise maailmasõja ajal kestis seal 1942–43 Itaalia okupatsioon. Saare vabastasid vastupanuvõitlejad. Pärast sõda on korsiklastel olnud separatistükke taotlusi. Korsikal (Ajaccios) sündis 1769 Napoléon Bonaparte.

EE 5, 1990; muudetud 2014