peled (Coregonus peled; ingl peled, vn пелядь ), Euraasia põhjaosa järvedes ja jõgedes elav mageveelõhilane siia perekonnast. Keha kõrge, suu otseseisuline, pikkus kuni 55 cm, mass harilikult kuni 3 kg. Toitub zooplanktonist. Saab suguküpseks umbes viieaastaselt, koeb hilissügisel liivasele või kruusasele põhjale, marjateri kuni 85 000. Kiire kasvu ja väärtusliku liha pärast on peledit talutud mitmele poole, ka Eesti järvedesse. Tema hapnikuvajadus on väiksem ja soojataluvus suurem, seetõttu sobib kasvandustesse. Tiikides võib ta esimese aastaga kasvada raskemaks kui 100 g. Kalakasvandustesse asustatud vorm pärineb Lääne-Siberist. Eluiga 13–14 aastat.

1958 toodi peledit esimest korda Eestisse, kuid ümberasustamine eba­õnnestus. 1959. aastast on teda mitmel korral Eestisse toodud ning lastud 30 järve (arvukalt Kuremaa, Kuning­vere ja Uljaste järve), kuid ta ei ole seni kusagil kodu­nenud ega sigi hulgaliselt. Umbes kümnest (peamiselt Haanja kõrgustiku järvest on saadud taaspüüke). Nüüdseks on peled Eestis haruldane.

EE 7, 1994; VE, 2006; muudetud 2011