Tütarsaared, kaks saart Soome lahe idaosas: Suur- ja Väike-Tütarsaar (vene Большой ja Малый Тютерс, soome Suur- ja Pieni-Tytärsaari, viimane ka Säyvi). Eesti rannikule on lähem 32 km Letipea neemest põhja pool asuv madal kadakane, kagus 2 km pikkuse liivasaarega lõppev Vaike-Tütarsaar, mis on lääneosas 11 m kõrge. Temast 14 km idakirdes asuv Suur-Tütarsaar on 3,5 km pikk, kuni 3 km lai ning kuni 56 m kõrge, saart katab okasmets, lääneküljel on ilus liivarand, lõunarannas asub sadamakoht. Suur-Tütarsaarel on aastast 1904 23,8 m kõrgune tuletorn, Väike-Tütarsaarel 2 tulepaaki. Tütarsaartel elutseb arvukalt lagritsat (Eestis väga haruldane).

Aastani 1940 moodustasid Tütarsaared Soome Viiburi lääni kuuluva valla (8,3 km², 1940. aastal 470 elanikku). Tütarsaarlased elatusid kalapüügist ja hülgejahist, nad suhtlesid elavalt eriti Mahu sadam (43 km Suur-Tütarsaarest) kaudu Viru randlastega sõbrakaubanduse vormis. Tartu rahu (1920) põhjal olid Tütarsaared neutraalne ala. Pärast Talvesõda elanikud lahkusid, sest Soome pidi Tütarsaared loovutama NSV Liidule ja need arvati Leningradi oblastisse.

Loe täiendavalt artiklit Suursaare merelahing.

Laevaehitus Tütarsaarel (Günter Reindorff, 1926)

Laevaehitus Tütarsaarel (Günter Reindorff, 1926)

MerLe, 1996; EE 10, 1998; muudetud 2011