Loksa
 |  |
 |
| Loksa üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 3403 |
| Pindala | 3,81 km2 |
| Linna õigused | 1993 |
| Linnapea | Värner Lootsman |
| Maakond | Harjumaa |
Loksa, linn Harjumaa kirdeosas Pärispea poolsaare edelarannikul Hara lahe ääres, Valgejõe suudmes; 3,81 km2, 3403 elanikku (2010).
Korra eest vastutab Põhja Prefektuuri Maardu konstaablijaoskonna Loksa piirkonnapolitseinik. Loksal on ka Põhja-Eesti Päästekeskuse Loksa päästekomando ning Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Loksa vastuvõtupunkt. Linnavalitsuse hoones paikneb ka Loksa vallavalitsus.
Loksa sadam ja laevatehas
Rahvastik
| Loksa elanike arv | |
| 1989 | 4315 |
| 2000 | 3494 |
| 2003 | 3487 |
| 2010 | 3403 |
Linna elanikkond on paljurahvuseline. Enamiku (57%) moodustavad venelased, eestlasi on vähem kui kolmandik rahvastikust. Pärast Eesti taasiseseisvumist on linna elanike arv umbes viiendiku võrra vähenenud.
| Loksa elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0—14 | 15—64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1989 | 4315 | 1183 | 27 | 2877 | 67 | 255 | 6 |
| 2000 | 3494 | 664 | 19 | 2396 | 69 | 434 | 12 |
| 2010 | 3403 | 468 | 14 | 2388 | 70 | 547 | 16 |
Majandus
2000. aastal oli Loksal tööhõivelisi elanikke 1650. Põhitegevusalad on laevaremont, metallitöötlemine ja õmblustööd. Suurim tööandja on olnud Loksa Laevatehase AS (2009. aastal keskmiselt 588 töötajat; käive 377 miljonit krooni). 2010. aastal suurem osa töötajaid koondati, 2011. aasta alguses andis tehas tööd umbes 100 inimesele. Peamiselt naistööjõudu rakendavad õmblusettevõtted: OÜ Ahel-LJ, OÜ Rutiks ja OÜ Loksa ELTA. Pangateenuseid osutas aprillini 2011 Swedbanki Loksa kontor, seejärel hakkas kolm korda kuus käima pangabuss. Tegutseb postkontor.
| Loksa töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 144 | 6 |
| Töötlev tööstus | 1480 | 993 |
| Energia- ja veevarustus | — | 52 |
| Ehitus | 1304 | 400 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 140 | 133 |
| Hotellid ja restoranid | 84 | 30 |
| Veondus, laondus ja side | 680 | 464 |
| Rahandus | 8 | 5 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 184 | 174 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 888 | 433 |
| Haridus | 188 | 123 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 108 | 66 |
| Töötajaid kokku | 2560 | 1650 |
Haridus, kultuur ja tervishoid
Linnas on Loksa 1. Keskkool (2002/03. õa 318, 2009/10. õa 208 õpilast), lasteaed, muusikakool, linnaraamatukogu, kultuurikeskus ja vabaajakeskus. Loksa Vene Gümnaasium (2002/03. õa 333, 2009/10. õa 171 õpilast) lõpetas tegevuse 31. augustil 2010. Ilmub linnaleht Loksa Elu.
Arstiabi annavad Loksa Ravikeskus, Loksa Haigla SA ja 2 perearsti, linnas asub apteek.
Loksal tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Loksa Püha Neitsi Maarja kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Loksa Kroonlinna Püha Joanni kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Loksa Baptisti Kogudus. Linnas on Jehoova tunnistajate kuningriigisaal.
Ajalugu
Linn on kujunenud Loksa küla (teateid aastast 1687) maale. 1874 rajas Kolga mõis Loksale uue ajakohase tellisetehase (varasem Kasispea ja Turbuneeme vahel asunud lööv töötas 1850.–60. aastaist, telliseid põletati ka Haral), mille juurde tekkis peatselt vabriku- ja sadamaalevik (telliste vedu Tallinna, Helsingisse ja Peterburi). 1899 hakati Haral Haagininal ehitama suuri purjekaid, 1903 rajati Loksale elling, 1905 remonditi seal juba laevu, 1907 valmis saeveski. Kui laevaremonditehast oli laiendatud (ehitatud lihtritsehh), lõpetas tellisetehas (oli aastast 1973 Tallinna Ehituskeraamika Tehase tsehh) 1981 tootmise. Asula kasvu soodustas pärast 1900. aastat alanud ehituskruntide müük. 19. sajandi lõpus oli Loksal 36, 1934. aastal 150 elamut. 1847–53 ehitati Loksa Maarja kirik (AKM). Loksa Püha Neitsi Maarja kirik ehitati aastatel 1847–1853. Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kirik ehitati lasteaiast kirikuks ümber aastatel 2002–2003.
Loksa linna ümbritseb Lahemaa rahvuspark.
Aleviks sai Loksa 1948, 1950–57 oli ta samanimelise rajooni halduskeskus, linn aastast 1993.
 Kalalaevad Loksa laevaremonditehases remondis enne Teist maailmasõda |  Mälestuskivi Loksa linna 370. juubeliks (1629–1999) |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
