Kehra üldandmed
Elanike arv (2011)	2889
Pindala	3,83 km2
Linna õigused	1993
Omavalitsus	Anija vald

Kehra, vallasisene linn Harjumaal Anija vallas; asub Jägala jõe keskjooksul (27 km suudmest) Tallinna–Tapa raudtee ja Kose–Jägala maantee ääres.

Eristatakse Vana-Asulat (põhjas), Uus-Asulat (lõunas), Põrgupõhjat (läänes) ja Ülejõe asumit (Jägala jõe paremal kaldal). Kehra eeslinnana (piirikülana) võib käsitleda Lehtmetsat (Kose maantee ääres) ning Ülejõed (Soodla ja Vikipalu teel) (2000. aastal 799 ja 243 elanikku). 

Linna lähedal põhja pool paikneb looduskaitsealune Matsi dendraarium (1,7 ha; üle 360 taksoni puid ja põõsaid, esimesed taimed istutas Olaf Šmeidt 1965. aastal).

Rahvastik

Majandus

Suurettevõttena ilmestab Kehrat Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Teised suuremad tööandjad on AS Valsiniidu mööblivabrik ja OÜ Ekar Trükk tootmistsehh ja Rudus AS Kehra tehas. Kehra raudteejaam asub 39 km kaugusel Tallinnast, millega on elektrirongiühendus aastast 1974.

Haridus, kultuur, tervishoid

Kehras paiknevad gümnaasium (aastast 1946, arenenud 1850 asutatud külakoolist; 2002/03. õa 706, 2009/10. õa 350 õpilast), Kehra Kunstidekool (1962–91 muusikakool), postkontor, Anija valla kultuurikeskus, Anija valla spordikeskus, noortekeskus, Kehra Linnaraamatukogu, harrastusteater Kehra Nukk, tervisekeskus, sotsiaalkeskus ja baptisti kogudus. Tuntud on käsipalliklubi HC Kehra.

Linnaehitus

Kehra (2003)

Vana-Asula linnaosa, mis koosneb põhiliselt kahekorruselistest vanadest tööliselamutest paikneb paberivabrikust läänes Anija maantee ääres. Enamik linna ehitisi paikneb lõuna pool raudteed. Endise Kehra mõisa pargis asub Anija valla kultuurikeskus, pargi edelaosas aga vana koolimaja ja tervisekeskus. Mõisakeskusse 1980. aastatel ehitatud sovhoosi kontorit kasutab nüüd Kehra kogudus. Kose maantee algusosa on tänapäeval kujunenud linna keskuseks: selle põhjaosa läheduses paikneb raudteejaam; Kose maanteed ääristavad ka arvukad kauplused ning turuplats. Keskusest lõunas, Kose maantee lääneküljel paikneb Uus-Asula linnaosa, kus elab  enamik Kehra elanikkonnast. Uus-Asula on hoonestatud põhiliselt 3-5-korruseliste suurelamutega, kuigi ta edelaosas on ka paar eramute kvartalit. Jõe paremal kaldal jõekäärus asub väike Ülejõe linnaosa, mis koosneb eramutest ja ennesõjaaegsetest väiksematest üürimajadest. See rajati 1920.–30. aastail suvilapiirkonnana. Keskusest läänes, raudtee ääres paikneb eramutest koosnev Põrgupõhja linnaosa.

Ajalugu

Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaat

Linna põhjapiiril paiknenud Kehra küla (nüüd osa Paasiku külast) on esimest korda mainitud 1241 (Kether). Mõis (Kedder) rajati 1620. ja 1637. aasta vahel. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kuulusid mõisale vesiveski, viinaköök ja auruveski ning pisut kaugemal tellisetehas ja lubjaahi. 1920. aastail ja 1930. aastate alguses ehitati Kehrasse suvilaid ning 1933 tunnistati raudteejaama (ehitatud 1876) ja mõisakeskuse juurde tekkinud alevik suvituskohaks. Sulfaattselluloositehase ehitamisega (1936–38) muutus Kehra töölisasulaks, 1945 sai ta aleviks. 1950 ehitati paberivabrik ja 1957 paberkottide tsehh. 1960.–70. aastail Kehra paberitehas rekonstrueeriti, Kehras valmis enamik Eesti tselluloosi- ja umbes 40% paberitoodangust. 1941–87 suurenes elanikkond ligi 5,8 korda (enamik paberitehase tööjõudu toodi Venemaalt). Linn on Kehra aastast 1993. Omavalitsuslik staatus oli Kehral 1991–2002, praegu on Kehra vallasisene linn.

Kirjandus

• H. Gustavson. Kehra. Tallinn, 1985

Välislink

• Kehra vallasisene linn Anija valla kodulehel

EE 12, 2003; muudetud 2011