Kadrioru lossi aed

Kiviaed Muhus

aed

• Enamasti piirdega eraldatud maa-ala, kus kasvatatakse kultuurtaimi (aiandus). Peale aiasaaduste tootmise (tarbeaed) kasutatakse aedu aiakunstiteoste loo­miseks (iluaed, haljasala), teaduslikuks uurimiseks (botaanikaaed, kollektsiooniaed) ning õppimise ja kasvatuse tarbeks (kooliaed). Tarbeaia liigid on suuraed (nt majandi aed, ka suure pindalaga eraaed), kus taimede viljelusel rakendatakse mehhanisme ja lihtsamat agrotehnikat, ja väikeaed (nt kodu­aed). Peamiselt müügitoodangu saamiseks rajatud aeda nimetatakse äriaiaks. Aedu liigitatakse ka kasvatata­vate kultuuride järgi (köögi- ja juurviljaaed, puuviljaaed, roosiaed jm). Aed võib olla elamu läheduses või paikneda eraldi.
• Ajalooliselt pargi osa, mis on temaatiliselt ja kujunduslikult ühtne.
• Kõnekeeles mingit ala eral­dav piire, nt tara või hekk. Piire kaitseb ala loomade rüüste ja müra, tuule, tolmu jms eest, aiapiire täiendab aia kujunduslikkust. Aiapiire ehitatakse looduslikust (puit, kivi) või tehismaterjalist (nt sepis, traatvõrk, klaasplast). Eestis on tavalisim aiapiire 1–1,2 m kõrgune puitlippidest aed. Madalate, 0,5–0,6 m kõrguste aiapiiretega eraldatakse aiaosi, sel­leks on sobivaim pügatav hekk. Kõrge traatvõrgust piirdega piiristatakse harilikult suuri äriaedu. Elamu aiapiiret kaunistatakse tihti lillede, ilupõõsaste ja -puudega, vääntaimedega jm.

EME 1, 2008 (M. Raud, A. Levald)