Keila kihelkond

Nikolai II piltide põletamine Keila vallamaja ees 17. märtsil 1917

Keila kihelkond hõlmas Harjumaal nüüdse Keila ja Harku valla, enamiku Saue vallast, osa Saku ja Vasalemma vallast (Vasalemma alevik) ning Keila ja Saue linna ala ja Nõmme põhiosa.13. sajandi alguses kuulus Keila ala Revala maakonna Vomentakæ kihelkonda; kirikukihelkond asutati kohe pärast Põhja-Eesti ristiusustamist, 13. sajandil eraldusid selle lääneosast omaette kihelkondadeks Harju-Madise ja Nissi. Arvatavasti 14. sajandi keskel rajati Keila vasallilinnus. Keskajal elas Keila kihelkonna rannikualal (Kloogal, Murastes) rootslasi. Ordu ümberkaudsete maavalduste keskused olid Harku (ajalooallikas mainitud 1371) ja Keila ordumõis. 1710 sõlmiti Harkus Tallinna ja kogu Eestimaa Vene väele alistumise leping. 1860. aastail hakkas arenema muusikaelu, 1888 peeti esimene Harjumaa laulupidu. 1876 asutati Saku õllevabrik. Kloogaranna ja Rannamõisa said 19. sajandi lõpus suvituskohtadeks. 1912–18 paiknes Keila kihelkonna alal suur osa Peeter Suure merekindlustest.