Eestis peetakse mahedalt kõige enam lambaid

Lihaveiseid saab pidada looduslähedasemalt kui piimaveiseid

mahepõllumajandus, ökoloogiline põlluma­jandus, alternatiivse maaviljeluse viise; taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja toodete käitlemine, mille juures on arvestatud eluslooduse seaduspärasusi, säästetud keskkonda ja säilitatud looduslik tasakaal.

Eestis algas organiseeritud mahepõllumajanduslik tegevus 1989 Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Esimest korda sätestati mahepõllumajanduse mõiste Eestis 1997 mahepõllumajanduse seadusega. Praegused eeskirjad sätestab 2004. aastal vastu võetud mahepõllumajanduse seadus.

Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhi­mõtteid arvestav tootmisviis, milles mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalustatud suh­ted. Selline süsteem suudab ise taastada kasutatud ained, ta toimib edukalt ainult siis, kui kõik osapoo­led teevad koostööd. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse liblikõielisi taimi sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste abil; loomapidamisel arves­tatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega, loomadele antav sööt peab olema mahepõllumajanduslikult toodetud. Mahepõllumajanduses on keelatud kasutada geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid), neist koosnevaid või neid sisaldavaid tooteid, GMO-de derivaate, ioniseerivat kiirgust, keemiliselt sünteesitud või mittelooduspärasel viisil käideldud või kontsentreeritud aineid (mineraalväetisi, keemilisi taimekaitsevahendeid, hormoonpreparaate) ja loomadel embrüosiirdamist.

Mahepõllumajandusega tegelevad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Eesti Maaülikool. Mahetootjate üleriigiline organisatsioon on Eesti Biodünaamika Ühing, mahetoodangu turustamise organisatsioon on Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Riiklikku järelvalvet mahetootmise üle teostavad Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet. Mahepõllumajanduslikku tootmist koordineerib Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo.

Eestis tegeles 2010. aastal mahepõllumajandusega 1356 tootjat, kelle kasutuses oli 104 393 hektarit põllumajandusmaad. Teravilja kasvatati mahedalt 19 271 hektaril, kaunvilja 339 hektaril, tehnilisi kultuure 1921 hektaril, kartulit 183 hektaril, avamaa köögivilja 103 hektaril, maasikat 23 hektaril, söödajuurvilja 3 hektaril, heintaimi 77 308 hektaril, maitse- ja ravimtaimi 82 hektaril; mahedaid puuvilja- ning marjaaedasid oli 1205 hektarit. Mahedalt peeti 25 174 veist, 42 464 lammast, 798 kitse, 1872 hobust, 1104 siga, 10 864 kodulindu, 927 küülikut ja 499 mesilasperet. Mahepõllumajandustoodangu käitlejaid oli 116. Mahepõllumajandust on enim Saaremaal ja Hiiumaal, kuid ka mujal Eestis on huvi mahepõllumajandusliku tootmise vastu suurenemas.

EE 12, 2003; VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Paivel); muudetud 2011