Tagasi ETBL-i avalehele

Varbola maalinn

Varbola maalinn. Väravakäik

Varbola maalinn, Varbola Jaanilinn, Muinas-Eesti suurim linnus, asus Raplamaal Põlli külast 1,4 km idas Vardi–Rapla maantee ääres. Linnust on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas (1212 castrum Warbole, 1223 castrum Warbolensis) ja Vene kroonikais (seoses Novgorodi vürsti Mstislav Uljase sõjakäiguga 1212).

Varbola maalinn asetseb aluspõhjakõrgendiku 5–6 m kõrgusel põhjaotsal. U 2 ha suurust õue ümbritseb välisküljelt 7–10 m, siseküljelt 2–7 m kõrgune vall, mis on tekkinud palktarinditega kivimüüri varisemisel. Lõunas ja kagus on valli välisjalamil ka 10 m laiune ja 2–3 m sügavune kraav.

Kaevamistel (1938–39 ja 1941–43 Eerik Laid ja Eerik Põld, 1953 Karin Mark ning 1974–89 Evald Tõnisson, Ülle Tamla ja Jüri Selirand) on läbi uuritud u 1350 m2, saadud üle 4500 leiu (käsitsi tehtud ja kederkeraamikat, noole-, ammunoole- ja odaotsi, vikatitükke, nuge, ehteid jm). Uuritud on 12 u. 5 × 6 m suurust rõhtpalkseinte ja paeplaatidest põrandaga ning nurgas olnud kerisahjuga elamuaset. Õues on loendatud u 90 ahjuvaret. Õue keskel asus 15 m sügavune kaev. Läänevallis olnud 2,2–2,4 m laiuse väravakäigu mõlemal küljel on olnud postidega toestatud kuivmüürsein, mis osaliselt on rekonstrueeritud. Vanimad leiud pärinevad 11. sajandist, enamik leide on 12.–13. sajandist; linnust kasutati veel 14. sajandil. 15.–17. sajandil oli linnuseõuel külakalmistu, sellest ajast on leitud u 200 ohvrianniks peetavat münti.

Kirjandus

EE 12, 2003