Tagasi ETBL-i avalehele

Maardu

Maardu üldandmed
Elanike arv (2010)  16 529
Pindala 22,76 km2
Linna õigused  1980
Linnapea Nikolai Vojeikin
Maakond  Harjumaa

Maardu, linn Tallinna lähistel, Tallinna kesklinnast 16 km idas, Muuga lahe ja Peterburi tee vahel. Linna põhituumik paikneb endise fosforiiditehase ümbruses. Maardu hõlmab ka Kallavere elamu- ja Iru tööstuspiirkonna, Muuga aedlinna ja Tallinna Uussadama, linna piires paiknevad ka Peterburi teest lõunas asuvad Maardu järv ja mahajäetud fosforiidikarjäärid.

Maardus on linnavalitsus, Ida-Harju politseijaosakond, Muuga piirivalvekordon, päästekomando, Harjumaa Tööhõiveameti Maardu osakond, Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Maardu Talitus, ARK Harju büroo Maardu osakond ning Põhja maksu- ja tollikeskuse Veose teeninduskoht (toll) ja Muuga kaubajaama tollipunkt.

Vaade linnale (2005)

Rahvastik

Maardu elanike arv
1959 4 223
1966 6 108
1970 6 877
1976 7 983
1980 10 511
1985 11 229
1990 16 200
2000 16 721
2003 16 677
2010 16 529

Maardu on paljurahvuseline (44 rahvust) linn, rahvastiku enamiku moodustavad venelased, eestlasi on ainult umbes viiendik.

Maardu elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 16 052 4346 27 10 961 68 807 5
2000 16 734 3321 20 12 116 72 1297 8
2010 16 529 2279 14 12 523 76 1727 10

Majandus

Iru elektrijaam (2008)

Maardu on tuntud kui logistikakeskus ja tööstuslinn. Linna tööhõivet mõjutavad eeskätt suured veondus-, laondus- ja side- ning töötleva tööstuse ettevõtted. Osaliselt Maardu piiridesse jääv Muuga sadam on Eesti suurim transiitkaubasadam. Tähtsad Maardus asuvad ettevõtted on Eesti Energia AS-i äriüksus Iru elektrijaam (varustab soojusenergiaga Maardut ning Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda; aastaks 2012 rajatakse elektrijaama kõrvale jäätmepõletusplokk), AS Tehnomar & Adrem (toodab spooni; annab tööd rohkem kui 500 inimesele), AS Talot (betoontooted), AS DBT (kuivade puitlastide terminal), AS Refetra (kuulub kontserni Transiidikeskuse AS; pakub sadamateenuseid) ning Trialto Logistika OÜ. Suured veondusettevõtted on Harju AB AS (rahvusvahelised kaubaveod) ja AS Temptrans (teenindab Maardu bussi- ja marsruuttaksoliine). Linnas asuvad Maardu ja Muuga raudteejaam. Maardu mitmes piirkonnas on tihe kaubaveo raudteede võrk. Linna läbib AS Milstrandi (kütuseterminal) raudtee Miiduranda. Käigus on 7 linnabussiliini, neist 6 peavad ühendust Tallinnaga, ja 3 marsruuttaksoliini. Maardus on OÜ Valgevene info- ja ärikeskus, AS EKE Ärikeskus, Krediidipanga kontor ja postkontor ning Kallaveres Swedbanki kontor.

Maardu töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 124 24
Kalandus 4 14
Mäetööstus 24 15
Töötlev tööstus 3552 1584
Energia- ja veevarustus 164 167
Ehitus 816 511
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 720 980
Hotellid ja restoranid 228 243
Veondus, laondus ja side 1976 1874
Rahandus 1976 38
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 224 574
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 480 299
Haridus 524 446
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 356 268
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus   191
Töötajaid kokku 9572 7398

Haridus, kultuur ja tervishoid

Linnas on Maardu Gümnaasium (2002/03. õa 1199, 2009/10. õa 675 õpilast) ja Maardu Põhikool (2002/03. õa 531, 2009/10. õa 366 õpilast) ning Kallavere Keskkool (2002/03. õa 336, 2009/10. õa 196 õpilast). Tegutsevad ka kunstide kool, 3 lasteaeda (Rõõm, Rukkilill ja Sipsik), sotsiaalkeskus, spordihoone, haigla ja polikliinik (mõlemad Kallaveres), apteek, linnaraamatukogu, rahvamaja ja linnaarhiiv. 

Linna spordiorganisatsioonidest on tuntuim jalgpalliklubi FC Maardu Levadia (nimi aastast 2003. Tallinna FC Levadia).

Maardus on õigeusu kirik (õnnistatud 1998) ja Jehoova tunnistajate palvemaja. Huviväärsed on Ülgasel kõrges paekaldas asuvad vanad kaevanduskäigud ja Maardu mõis.

Maardu Peaingel Miikaeli kirik

Maardu purskkaev

Maardu Rahvamaja (1. september 2005)

Ajalugu

1241 on esimest korda mainitud Maardu küla (Martækilæ), 1389 mõisa (Maart; hof to Maarthe). Tööstuslinn tekkis 1939, kui Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale hakati ehitama Eesti Fosforiidi uut tehast. Sõjajärgseil aastail Maardu laienes, 1949 valmis suur keemiakombinaat, mille toodangut kasutati tolleaegses tööstuses ja põllumajanduses. 1951 sai Maardu aleviks; linn aastast 1980. Esialgu kuulus Maardu Harjumaasse, seejärel Harju rajooni, 1962 allutati ta Tallinna Mererajoonile, iseseisev linn on aastast 1993. Johtuvalt sellest, et mäe- ja keemiatööstuses rakendati looduskahjulikku tehnoloogiat, olid Maardu keskkonnaolud Eesti halvimaid (õhu suur tolmusaastatus, pinnase ja vee reostus). Olude parandamiseks välmis Tallinna Roheline Liikumine (asutatud 1989) meetmekava „Roheline Maardu”. Muuga sadama ehitamine on laiendanud Maardu keskuseks olevat Kallavere elurajooni. Maardus on kaitse all Indikaatorkivi (sai nime kivi katvate taimede muutuste järgi, mis tulenesid õhusaastumisest) ja kaks Miku Raudkivi (ümbermõõt vastavalt 17, 8 ja 14,5 m). Maardu piirneb Rebala muinsuskaitsealaga.

Pidulik nurgakivipanek Maardu fosforiiditööstusele (1940)

Maardu mõisa härrastemaja

EE 12, 2003; muudetud 2011