Tagasi ETBL-i avalehele

Lasnamäe

Vapp

Lipp

Lasnamäe, nii pindalalt (30 km2, umbes viiendik linna pindalast) kui ka elanike arvult (114 258 elanikku (2010), ligi kolmandik Tallinna elanikest) suurim Tallinna linnaosa, asub kesklinnast idas mõlemal pool Tallinna–Narva maanteed Harju lavamaa neemikul. Jaguneb 17 asumiks. Linnaosa territooriumi võib jagada tinglikult kaheks erineva funktsiooniga piirkonnaks: põhjapoolne, Lasnamäe klindiastangu ja Peterburi maantee vaheline elamupiirkond ning lõunapoolne, Rae vallani ulatuv tööstusala. Pangapealse algset looduslikku ilmet (lagedad lood, Sõjamäe ja Tondi raba) on tunduvalt muutnud Tallinna tekkimise aegu sinna rajatud kivimurrud ning Nõukogude ajal ehitatud elamud ja tööstusettevõtted. 19. sajandi alguses ehitati Lasnamäele sõjaväelinnak (Uuslinn) ja 2 tuletorni. 20. sajandi alguseks olid seal Sikupilli agul ja vagunitehas Dvigatel. Pärast Teist maailmasõda hoonestati Majaka tänava ümbrus. 1960. aastatel alustati katselist paneelelamuehitust, 1970. aastate lõpus plaanipärast. Nõukogude aja lõpuks jõuti valmis ehitada umbes 650 elamut. Kuna kõike plaanitut lõpuni ei ehitatud, on majade vahel palju tühja maad. Ehitamata jäi ka kesklinnast mööda Laagna teed kulgevasse kanalisse plaanitud kiirtrammitee. Tegutseb 5 eestikeelset ja 8 venekeelset kooli. Lasnamäel on Iru hooldekodu. Kesklinna ja Lasnamäe piiril paikneb kunstimuuseumi hoone (KUMU). Lasnamäe linnaosa piiresse jääb osa Pirita jõe hoiualast, osa Kadrioru pargist, osa Pirita jõeoru maastikukaitsealast. Kaitse all on veel Lasnamäe paljand, Lasnamäe vana paemurru paljand, meteoriidijälg Tondi rabas, Nokakivi rändrahnude rühm (koosneb kahest suurest ja kümnest väiksemast kivist; lennuvälja territooriumil) ja neli Ussimäe kivi.

Lasnamäe ehitamine (1977)

Laagna tee

KUMU

Jüriöö park

Lasnamäe kergejõustikuhall

Majandus

Nõukogudeaegsete suurettevõtete hoonetes ja territooriumil paiknevad peamiselt hulgilaod ning väiksemad tootmis- ja teenindusettevõtted. Lasnamäe infrastruktuuri enim mõjutanud tööstushiiglane Dvigatel on reorganiseeritud ärilinnaosaks (Ülemiste City). Suuremad tööandjad on AS Elcoteq (elektroonikatooted), Amphenol ConneXus OÜ (kaabel, elektriseadmed) ja AS Linette (naistepesu). Paekivitoodete Tehase OÜ toodab Lasnamäel Väo karjääris (ning Maardu ja Eivere karjäärides) paekivikillustikku. Maailmas ainulaadsete paekivist kütteliistude ja radiaatorite tootmine on lõpetatud. OÜ Saare Dolomiit-Väokivi töötleb lubjakivi ja dolokivi ning müüb oma toodangut kaubamärgi Reval Stone (varem Saare Dolomiit ja Väokivi) all. Lasnamäel asuvad suur osa Tallinna logistika- ja veondusfirmadest, Tallinna sadama liitsihi ülemine ja alumine tuletorn ning lennujaam.

Eesti lennuväe lennukid Lasnamäe lennuväljal (1930)

Piletite kontrollimine Tallinna lennujaamas (1953)

Lasnamäe paemurd 1955. aastal

Tallinna ülemine tuletorn

AS Tallinna Küte hoone

AS Elcoteqi hoone

Ülemiste City talvel

Ülemiste City suvel

Kirjandus

  • R. Nerman. Lasnamäe ajalugu. Tallinn, 1998

EE 12, 2003; muudetud 2011