Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi direktorid
1919–25 August Pulst (asjaajaja)
1925–27 Hans Kuusik
1927–40 Peeter Tauk
1940–41 Villem Raam
1944–47 Ella Vende
1948 Elmar Kuusik
1948–49 Amanda Tõnisson
1949–51 Ida Keerdo
1951–55 Rudolf Sarap
1955–62 Elfriede Mägi
1962–66 Helmi Hion
1966–91 Inge Teder
1991–2008 Marika Valk
2009– Sirje Helme

Eesti Kunstimuuseum (EKM) on Eesti suurim kunstivaramu, mis kogub, tutvustab ning uurib vanemat ja nüüdisaegset Eesti ning väliskunsti. EKM on aastakümnete jooksul kasvanud mitme erineva muuseumiga institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (1928, Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum (1984) ja Adamson-Ericu muuseum (1983). 2006. aasta veebruaris avas Eesti Kunstimuuseum Kadriorus Kumu kunstimuuseumi (arhitekt Pekka Vapaavuori), mis on ühtlasi ka EKM-i peahoone. Uues muuseumihoones on maailma suurim Eesti kunsti püsiekspositsioon ning igal aastal korraldatakse seal mitu näitust nii kohalikust kui välismaisest kunstist.

KUMU – Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus

Korraldatakse välisnäitusi ning EKM-i kogusid tutvustavaid näitusi välisriikides. Näitustega kaasnevad teabepäevad, teaduskonverentsid ja seminarid. Korraldatakse loenguid, ekskursioone, kohtumisi kunstnikega. EKM kirjastab katalooge, monograafiaid, ilmub teadusartiklite kogumik „Eesti Kunstimuusemi Toimetised”. 1995. aastast viivad muuseumipedagoogid läbi haridusprogramme lastele, koolinoortele ja täiskasvanutele.

EKM-is on põhi-ja abikogud (2010. aastal oli põhikogus 59 722 museaali), digitaalkogu ja konserveerimisosakond. EKM-i raamatukogu asub Kumu kunstimuuseumis (37 611 teavikut).

Ajalugu

Kadrioru lossi kolis Eesti kunstimuuseum 1921. aastal

EKM asutati 1919 Tallinna Eesti Muuseumi Ühinguna Ants Laikmaa, Kristjan Raua jt kunstnike algatusel. Esialgu koguti nii kunstiteoseid kui ka etnograafilist ja kultuuriloolist materjali, kogud paiknesid ajutistes ruumides. 1921 kolis muuseum Kadrioru lossi, 1928 nimetati ta Eesti Kunstimuuseumiks, avati esimene ekspositsioon ning keskenduti kujutava ja tarbekunsti kogumisele. 1929 muudeti Kadrioru loss Eesti Vabariigi presidendi residentsiks ning muuseum kolis ajutisse hoonesse Narva mnt 4. 1932 ning 1937 korraldati arhitektuurikonkurss EKM-i uue hoone ehitamiseks, kuid võitnud Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby projekti ei teostatud. 1944 põles Narva mnt hoone, osa kogusid hävis. Pärast Teist maailmasõda kolis muuseum tagasi Kadrioru lossi ning avati 1946. Aastast 1940 kandis muuseum Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi, aastast 1970 Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi nime, Eesti Kunstimuuseumiks nimetati ta uuesti 1989. 

Eesti Kunstimuuseumi filiaalid

EKM-i kollektsioone tutvustatakse muuseumi filiaalides:

Kumu kunstimuuseumis:

  • Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni,
  • Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni ning kaasaegne kunst;

Niguliste muuseumis:

  • haruldased kirikukunsti näited keskajast barokini, tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarad;

Kadrioru kunstimuuseumis:

  • 16.–20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti teosed Kadrioru lossis,
  • Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud 16.–20. sajandi Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu),

Adamson-Ericu muuseumis:

  • Eesti mitmekülgseima kunstniku Adamson-Ericu (1902–68) kujutav kunst ja tarbekunst).

EKM-i filiaalides avatakse aastas keskmiselt 20 uut näitust. Muuseumi filiaalides toimuvad koorimuusika, oreli-, klavessiini- ja kitarrimuusika kontserdid.

Mikkeli muuseum

Adamson-Ericu muuseum

Niguliste kirik

EE 12, 2003; muudetud 2011