Lääne-Virumaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990*
Pindala	3627,80 km2
Elanike arv	66 996 (2010)
Keskus	Rakvere linn
Rahvastiku tihedus	18,5 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	43,50%
Haldusjaotus	2 linna, 13 valda
Asulad	4 linna (sh 2 vallasisest linna), 21 alevikku, 378 küla
*Kuni 26. III 1990 oli Rakvere maakond

Lääne-Viru maakond, Lääne-Virumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa. Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Kunda ja Rakvere linnast (maakonnalinn) ning Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu (sh vallasisene Tamsalu linn), Tapa (sh vallasisene Tapa linn), Vihula, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vallast. 2005 liideti Lõuna-Virumaaga Järvamaa Lehtse vald.

Loodus

Käsmu laht

Suurema osa Lääne-Virumaa alast hõlmab Pandivere kõrgustik. Põhjaosa ulatub Viru lavamaale ja Põhja-Eesti rannikumadalikule, loodenurk Kõrvemaale, kitsas idaosa Alutaguse madalikule. Rannikumadalik on kõige laiem (kuni 8 km) läänes Käsmu ja Vergi ning idas Mahu poolsaare kohal. Rannikut liigestavad Eru, Käsmu ja Kunda laht, rannikumadaliku lõunaserva klindineemikud (Ilumäe, Sagadi, Vihula, Toolse, Kalvi) ja -lahed (Võsu, Selja, Kunda, Padaoru). Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120–130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg.

Altja jõe ürgorg on Lahemaa rahvuspargi osa

Äntu Sinijärv

Koila ohvriallikas

Aluspõhja kivimid sisaldavad rohkesti fosforiiti (Rakvere ja Toolse fosforiidimaardla). Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). Pandivere kõrgustik on oluline Soome lahe (sinna suubub 8 jõge ja 9 oja), Pärnu lahe (Pärnu jõgi) ja Peipsi järve veelahe (Emajõe suured vasakpoolsed lisajõed, Avijõgi). Järvi on Lääne-Virumaal umbes 50 (kokku 3,2 km²), enamik neist mandrijää servakuhjatiste alal. Palju väikesi järvi on Neerutis, Põltsamaa jõe jõgikonnas (Äntu järved) ning Rägavere ümbruses. Pandivere kõrgustikul leidub ajutisi karstijärvi, kõrgustiku jalamil allikajärvi (Mõdrikus, Varangul). Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). Suuri metsaalasid on Alutaguse madalikul (peamiselt laane- ja lodumets), Kõrvemaal (palu- ja sürjamets), rannikumadalikul (palu- ja nõmmemets) ning Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja ja Roela vahel (laane- ja palumets); kohati on säilinud tammikuid (Lasila, Mädapea, Rakvere, Vinni jmt). Lääne-Virumaal on 17 hoiuala, 11 looduskaitseala, 17 maastikukaitseala, 9 vanade eeskirjadega kaitseala, suur osa Lahemaa rahvuspargist, 69 kaitsealust parki, puistut ja alleed ja 75 kaitsealust looduse üksikobjekti. Vihula vallas Oandul paikneb Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskeskus ja Ojaäärsel loodusmaja.

• Lääne-Virumaa kaitsealade täielik loend

Majandus

Pandivere Puit OÜ

Lääne-Virumaa majandusele on omased tootlik põllumajandus, mitme arvestatava tootmiskeskuse (Kunda, Rakvere, Tapa, Kadrina, Väike-Maarja jmt) olemasolu, toodangu mitmekesisus (tsement, mööbel, liha- ja piimasaadused jpm) ja arenenud puhkemajandus (Võsu, Käsmu, Vergi ja taastatud mõisad).

Ettevõtlus. Lääne-Virumaa on nii ettevõtjate üldarvu (2009. aastal 5205, jääb maha Harju-, Tartu-, Pärnu- ja Ida-Virumaast) kui ka nende tegevuse mitmekesisuse poolest Eesti arenenuimaid maakondi. Suurima käibega Lääne-Virumaa ettevõte on AS Rakvere Lihakombinaat (konsolideeritud müügitulu 2009. aastal 1,97 miljardit ja kasum 94,96 miljonit krooni). Äripäeva edetabelis oli 2009. aastal maakonna edukaim pehme mööbli tootja OÜ Bellus Furnitur (müügitulu 332 miljonit ja kasum 60 miljonit krooni). Suuremad mööblitootjad on veel OÜ Pixner ja Flexa Eesti AS (lastemööbel). Suured ehitusmaterjalitootjad on AS Kunda Nordic Tsement, JELD-WEN Eesti AS (müügitulu 570 miljonit ja kasum 74 miljonit krooni; uksed) ja HAKA Plast OÜ (müügitulu 56 miljonit ja kasum 4 miljonit krooni; polüetüleentorud). Rakvere suurim piimatööstusettevõtte (aastani 2007 AS Rakvere Piim) on Maag Gruppi kuuluv AS Maag Piimatööstus (2009 müügitulu 513 miljonit ja kasum 33 miljonit krooni). Rakvere piimatööstus on kavas kolida Jõhvi, kus sealsele tehasele valmib juurdeehitus. OÜ Nantecom valmistab Rakveres Bono kaubamärgi all piimatooteid ja AS Hallik Tapal Hagari pagaritooteid. Suured ja tuntud ettevõtted on AS Viru Õlu (Haljalas, 2009. aasta müügitulu 181,5 miljonit krooni) ja Oleg Grossile kuuluva OG Elektra kontserni tootmis- ja kaubandusettevõtted (jaekaubandusega tegeleva AS OG Elektra 2009. aasta müügitulu oli 934 miljonit ja kasum 55,5 miljonit krooni, AS OG Elektra Tootmine vastavalt 98 miljonit ja 8 miljonit krooni). OG Elektra kontserni kuuluvad veel tootmiettevõtted Rakvere vallas Tobia külas (osaühingud Lihakarn, Lepna Tootmine, Oleg Grossi Talu ja PM Karotiin, tegeleb köögivilja ümbertöötlemisega) ning Annikvere Talu (Vihula vallas). 2009. aastal ületas Lääne-Virumaa eksport (256 miljonit eurot) impordi (88 miljonit eurot) ligi kolmekordselt.

Kunda savikarjäär

Aru lubjakivikarjäär

Kunda Nordic Tsement

Põllumajandus. Lääne-Virumaa põllumajandus paistab silma nii toodangu mahu kui ka headuse poolest. Teravilja (v.a kaunvili) koristuspinnalt (39 789 ha) oli ta 2010. aastal maakondadest esikohal. Oder moodustas sellest 16 818, nisu 10 521, kaer 1447 ja rukis 1667 ha. Teravilja hektarisaak (nisul 2862 kg, odral 2568 kg, kaeral 2387 kg ja rukkil 2215 kg) ületas Eesti keskmist taset. Ka rapsi ja rüpsi koristuspind (14 575 ha) oli Eesti suurim. Vähem kasvatati kartulit (383 ha). Veiste (2009. aastal 28 100) ja piimalehmade (12 000) arvult oli Lääne-Virumaa teisel, sigade arvult (51 500) 3., munatoodangult (1,5 miljonit) 5. ja piimatoodangult ühe lehma kohta (7139 kg) 3. kohal. Köögivilja kasvatati 2010. aastal 34 hektaril, sellest kapsast 13, porgandit 5 ja söögipeeti 1 hektaril. Aianduse alal tegutseb umbes 30 eraettevõtjat ja väikefirmat.

Metsandus ja jahindus. 2002. aastal oli maakatastrisse kantud 144 797,5 ha metsa (tollal maakondadest 3. kohal). Valitseva puuliigi järgi valdas riigimetsas mänd (45,7), erametsas kuusk (44,8). Puistu keskmine vanus oli männil riigimetsas 72, erametsas 65 aastat, kuusel riigimetsas 54, erametsas 68 ja kasel riigimetsas 52, erametsas 50 aastat. 2002. aasta metsaraiest moodustas 600 985 m³ uuendus- ja 191 955 m³ hooldusraie. Metsa uuendati 508 ha (1,315 miljonit taime). Praegu haldab Lääne-Virumaa riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskuse Lääne-Virumaa metskond oma Loobu, Kunda, Varangu, Põlula, Tudu, Triigi ja Venevere metsandikuga. Metskonna keskus on Loobul. Metskonna üldpindala on 88 997 ha (sellest metsamaad 85%). Suuremad metsaalad paiknevad peamiselt maakonna lõunaosas. Metsadest 20% on range kaitse all ja 18% majandamispiirangutega. Metskonnas domineerivad palu- ja laanemetsad, levinuim puuliik on mänd, teisena kask. Lääne-Virumaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 401 hektaril (istutati 398 ha ja külvati 3 ha). Kõige enam istutati kuuske – 323 hektaril. 2009. aastal raiuti riigimetsamaal 36 525 hektaril, kokku 3 014 241 m³, erametsamaal 65 793 hektaril, kokku 4 251 035 m³ puitu. 2009. aastal (sulgudes 2002. aasta vastav näit) kütiti 51 (76) halljänest, 5 (4) hunti, 13 (9) ilvest, 270 (316) kobrast, 640 (263) kährikut, 752 (144) metskitse, 91 (59) metsnugist, 1086 (395) metssiga, 6 (39) minki, 6 (9) pruunkaru, 2 (0) punahirve, 242 (218) põtra, 554 (584) rebast, 9 (4) tuhkrut, 13 (52) valgejänest ja 310 (450) parti.

Kalandus. Rannapüük oli 2009. aastal 23,9 t, sellest 7,3 t merisiiga, 4,5 t räime, 4,5 t meriforelli, 2,2 t lesta, 1,6 t meritinti ja 1,5 t ahvenat. Traalpüügiloomust (räim, kilu) võeti 2010 vastu Vergi (43,4 t), Kunda (4,4 t), Karepa (2,2 t) ja Eisma sadamas (2,0 t). Suurimad kalakasvatajad on OÜ Simuna Ivax (Käruveski, Äntu ja Nõmmeveski kalakasvatus) ja AS Viru Salmo Aravuse kalakasvandus. Kalavarude taastootmise ja noorkala kasvatamisega tegeleb Põlula Kalakasvatuskeskus, kalastusturismiga Tapa vallas asuv OÜ Novehaus Grupp Imastu kalakasvatus.

Veondus. Lääne-Virumaal asub (seisuga 31. XII 2009) 1208 km riigimaanteid, neist põhimaanteid on 111 km (Tallinna–Narva ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee), tugimaanteid 211 km ja kõrvalmaanteid 884 km. Kohalikke ja erateid on (seisuga 31. XII 2008) vastavalt 1431 ja 1566 km. Tihedalt asustatud Lääne-Virumaal on 212 autobussi (neist 22 eravalduses) ja 4773 veoautot (neist 1954 eravalduses). Reisija- ja kaubaveos on olulised Lääne-Virumaad läbivad Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu raudtee. Tapa on oluline raudteesõlm. Suur kaubasadam on Kundas ja jahisadam Vergis.

Turism. Lääne-Virumaal on tegevusluba 76 majutuskohal. Tuntuimaid majutuse ja spaateenuste pakkujaid on spaahotell Aqva Rakveres.

Kalurid värske räimesaagiga Vergi sadamas

Kunda sadam

Haavapuitmassi tehas Estonian Cell

Haridus, kultuur ja tervishoid

Ebavere tervisespordikeskus

Kadrina Vabadussõja mälestusmärk

Palmse mõisa härrastemaja

Rakvere Teater

Haridus. Lääne-Virumaal oli (2009) 40 üldhariduskooli (13 gümnaasiumi ja keskkooli, 22 põhikooli, 1 algkool ja 4 lasteaed-algkooli) ning 1 õhtukeskkool. Ainult vene õppekeelega koole on 2 ning eesti ja vene õppekeelega koole 2. 2009. aastal oli üldhariduskoolides kokku 7788 õpilast. Koolivälised huviasutused on Kunda, Rakvere, Tapa ja Väike-Maarja muusikakool, Kadrina kunstide kool, kultuuri- ja haridusselts Kaur, esteetika- ja tantsukool, tantsu- ja kunstikool Athena, Juhan Kunderi Seltsi rahvakool ning muusikakool Rajaots. Koolieelseid lasteasutusi on 31. Maakonnas on 3 kutsekooli: Rakvere Ametikool, Väike-Maarja Õppekeskus ja Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekool. Tegutsevad Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori Rakvere õppekeskus. Erivajadustega lapsed õpivad Porkuni, Vaeküla, Rakvere Lille ja Mihkli koolis ning Tapa Erikoolis.

Kultuur. Lääne-Virumaal on 27 kultuuri- ja rahvamaja ning 43 raamatukogu (lugejaid 24 200). SA Virumaa Muuseumide haldusalasse kuuluvad Palmse Mõis-Muuseum, Rakvere Linnus-Muuseum, Rakvere Näitustemaja-Muuseum, Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum, Karepa Kalame Talumuuseum, Altjal asuvad võrgukuurid ja kõrts ning Toolse ordulinnus. Tegutseb 13 munitsipaalmuuseumi (sh Viru-Jaagupi Muuseum, Porkuni Paemuuseum, Väike-Maarja Muuseum ning tema filiaal Vao Tornlinnus, Haljala Muuseum ja Kunda Tsemendimuuseum) ja 7 eramuuseumi (sh Lobi Rahvamuuseum, Tamsalu Muuseum, Rakke Koduloomuuseum ja Käsmu Meremuuseum). Olulise tähtsusega kultuuriasutus on Rakvere Teater.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 2575 kultuurimälestist. Ajaloomälestisi on 94, sh Kadrina kirikuaed ja kalmistu, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Juhan Kunderi mälestussammas, Rakvere elementaar- ja kreiskooli hoone, Vabadussõjas hukkunute ühishaud (Sõmeru vallas) ja Vabadussõja mälestussammas (Väike-Maarja vallas). Arheoloogiamälestisi on 821, sh Väike-Maarja vallas kivikalmed ja Haljala vallas kultusekivid ning nn Varangu Veskikants (linnus). Ehitismälestisi on 522, sh Aaspere, Neeruti, Udriku, Rägavere, Palmse, Sagadi, Vihula, Rakvere ja Porkuni mõis, Käsmu tuletorn ja kabel, Haljala, Rakvere Pauluse, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja ja Kadrina kirik ning Rakvere teatrimaja. Kunstimälestisi on 1137 (peamiselt kirikutes ja mõisades asuvad kunstiesemed), tehnikamälestisi 1 (sõiduaotu Berliet) ja 1 muinsuskaitseala (Rkvere vanalinna muinsuskaitseala).

Sport. Lääne-Virumaal on 40 spordisaali, 17 staadioni, 5 ujulat, 5 lasketiiru, 24 välisväljakut, murdmaasuusakeskus (Neeruti suusabaas Pariisi külas), 2 mäesuusatamise keskust (Mõedakul ja Männikumäel) ja Tõrma suusahüppetorn ning 13 tervise- ja liikumisrada. Tegutseb umbes 90 spordiklubi ja seltsi. Lääne-Virumaa tuntumad matkarajad on: Koprarada (umbes 1 km), Viitna Pikkjärve rada (2,5 km), Altja loodus- ja kultuurilooline rada (3 km), Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada (4,2 km), Oandu loodusmetsarada (4,7 km), Seljamäe looduse õpperada (üle 5 km), Äntu looduse matkarada (10 km), Võsu–Oandu matkarada (9,5 km), Kuresöödi–Pariisi–Kuresöödi matkarada (14 km), Ojaäärse metsarada (3,5 km), Viitna looduse õpperada (7 km) ja Võsu–-Nõmmeveski matkarada (18 km).

Tervishoid. Lääne-Virumaal tegutseb 42 perearsti ja 19 apteeki. Hambaraviteenust osutatakse 14 hambaravikabinetis. Maakonnas on 2 haiglat, mille koosseisus töötab 5 kiirabibrigaadi. Raviasutustes töötab kokku 104 arsti, 40 hambaarsti ja 219 õendusala töötajat. Maakonnas on 2 riiklikku hooldekodu (Aavere ja Udriku), Imastus asub psüühiliste erivajadustega täiskasvanute ja intellektipuudega laste koolkodu. Need kolm asutust kuuluvad Hoolekandeteenused AS-i koosseisu. Kohalike omavalitsuste eelarvest toetatakse hoolekandeteenust Tapa, Uhtna ja Ulvi hooldekodus, Kadrina Hooldekodu OÜ-s, Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuses, Kunda Elulõng MTÜ tervise- ja hooldekeskuses, Rakvere Eakate Kodus, Sääse Hooldekodus, Tammiku Avahoolduskeskuses (Rakke vallas) ja Tammiku Kodus (Vinni vallas). Tegutseb erahooldekodusid: Silvi Köögi Rakvere Hooldekodu, Nemesten OÜ Villa Alfred ja Häcke OÜ pansionaat Kuldne Sügis. Päevakeskused tegutsevad Arknas, Haljalas, Kadrinas, Kundas, Rakveres, Lasilas ja Ubjas. Lastehoolekandeasutused on Inju Lastekodu, Rakvere Laste Hoolekande MTÜ, MTÜ Maria Lastekeskus (Tapal) ning Tapa Laste- ja Noortekodu. Varjupaigateenust pakuvad Jeeriko MTÜ Viru Naiste Varjupaik (Tapal) ja Rakvere Diakooniakeskus MTÜ kodutute varjupaik.

Kirjandus

• Virumaa: koguteos. Koostanud K. Saaber. Rakvere, 1996

Välislingid

• Lääne-Viru maavalitsuse koduleht
• Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2011