Virumaa Muuseumid
Palmse mõisa härrastemaja
Palmse mõisa härrastemaja sisevaade
Virumaa Muuseumid, SA Virumaa Muuseumid, asub Rakveres, kuulub Kultuuriministeeriumi haldusalasse; asutatud 6. V 2002. Sihtasutust juhib 5-liikmeline nõukogu, juhatuse esimees on Ants Leemets. Virumaa Muuseumide haldusalasse kuuluvad Palmse mõis-vabaõhumuuseum, Rakvere linnus, Rakvere Näitustemaja, Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum, Karepa Kalame Talumuuseum, Altjal asuvad võrgukuurid ja kõrts ning aastast 2003 ka Toolse ordulinnuse varemed. Rakvere linnus-muuseum on asutatud 1988. Praegu saab linnuse varemetes tutvuda mitme väljapanekuga, sealhulgas „Liivimaa Ordu ajalugu” (ordu ülesehitus, ajalugu ja kabel), „Mõõgad läbi sajandite” (külastaja saab mõõku oma käega katsuda ning näha-kuulda seda, kes ja millal neid on kasutanud), „Keskaegne piinakamber”, ravitseja töötuba, kekaegsne bordell ja teaduste tuba. Lisaks korraldatakse linnuse varemetes msg kultuuriüritusi (laatu, kontserte, vabaõhuetendusi jms). Palmse mõis-vabaõhumuuseum on asutatud 1986. Palmse oli esimene mõis, mis taastati koos kõigi mõisaansamblisse kuuluvate hoonetega. Mõisakompleksi kuuluvad häärber (sisustatud 18.–19. sajandi stiilis), palmimaja, supelmaja, tall-tõllakuur, viinaköök, kavaleridemaja, sepikoda, Bresti paviljon,moonakatemaja, linnaserehi – Palmse mõisa koolituskeskus ja mõisa ait. Härrastemaja on külastajaile avatud nii muuseumina kui ka esindushoonena. Palmimajas tutvustatakse haruldasi kaktusi jm taimi, osa hoonest on kujundatud talveaiaks, kus korraldatakse msg pidulikke üritusi ja kontserte. Valitsejamajas tegutses1988–2002 Palmse Algkool. Sepikojast saab tellida sepiseid ning seppade juhendamisel ka ise rauda taguda. Mõisas korraldatakse näitusi, teatrietendusi, kontserte. Rakvere Näitustemaja on asutatud 1927 ja asub Rakveres Tallinna tänav 3 ajaloolises 1780. aastatel ehitatud hoones, kus vanasti asusid foogtikohus, magistraat, riigipanga osakond, vangla, kasarm ja laatsaret. Muuseum paikneb seal aastast 1936. Majas on püsiekspositsioon ning kord kuus vahelduvad näitused. Muuseumis saab näha ajalooteemalisi väljapanekuid (Eesti Vabariigi sünnilugu, relvi alates 8. sajandist eKr kuni 19. sajandini, Teise maailmasõja soomusmasinate mudeleid ja makette, Eestis erineval ajal käibel olnud raha jm) ning seal korraldatakse kultuuriüritusi. Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum avati 1983 ja asub Rakveres Pikk tänav 50. Hoone on tüüpiline 18. sajandi käsitöölise elumaja ning olnud ligi 200 aastat käsitöömeistrite valduses (seal on elanud sadulsepp, parkal ja tõllassepp). 1899–1975 kuulus maja kondiitermeister Adolf Sidronile ja tema järglastele. Püsiväljapanek tutvustab 19. ja 20 sajandi vahetuse linnakodaniku kodu. Interjööri põhiosa moodustavad 20. sajandi algusaastate mööbel, tekstiilid jms. Omaette ruumis tutvustatakse muuseumi mööbli- ja kunstikogu ning 20. sajandi alguse Rakvere kuulsate kodanike fotosid. Näha saab 1920. –30. aastate rätsepatöökoda ja endisaegse kingsepa tööruumi ning väljapanekut, mis kajastab sajanditagust pesupesemist ja pesupesemistarvetega seonduvat (pesukünad, tsinkplekkvannid jms). Külastajail on võimalus ka ise sajanditaguste vahenditega pesu pesta. Pöönigutoas on lindude ja loomad topised. Karepa Kalame Talumuuseum asub Eesti põhjarannikul Karepa külas Selja jõe kaldal ja on olnud sajandeid Selja mõisa kalamehe elupaik. 19. sajandi lõpul sai talu rentnikuks kunstnik Richard Sagritsa (1910–68) isa. Kalame on üks väheseid Põhja-Eesti rannikul säilinud 19. sajandi kaluritalusid. R. Sagrits elas sünnikodus Kalamel igal aastal varakevadest hilissügiseni, seal lõi ta oma parimad teosed. 19. saj viimasel aastakümnel hakkas Karepa kujunema suvituspaigaks. Kalamel on oma puhkuse veetnud paljud nimekad kunstnikud ja teadlased, sealhulgas Nikolai Triik, Hando Mugasto, Eerik Haamer ja Paul Ariste. R. Sagritsa lesk pärandas talu 1997 Rakvere Muuseumile. Muuseum asub seal aastast 2001. Väljapanek annab ülevaate Richard Sagritsa kui Eesti tuntuima meremaalija loomingust, näha saab ka Kalamel suvitanud tuntud kunstnike töid. Säilinud on vana, Sagritsa-pere toasisustus. Väljapanek hõlmab endisaegseid taluhooneid ja kalatööriistu. Tutvustatakse, kuidas vanasti silmu, lõhet ja angerjat püüti, ning ennemuistseid talutöid. Muuseum on avatud suviti. Altja on Eesti põhjarannikul asuv väike rannaküla ja ühtlasi näide nii kunagisest kui ka praegusest kalurikülast ja elulaadist. Võrgukuurid taastati 1973–74 vanade fotode järgi. Suurim vaatamisväärsus on Altja kõrts (1860 Paarma kõrts).
 Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum |  Palmse mõisa viinaköök (praegune hotell) |  Rakvere linnuse varemed |
 Karepa Kalame Talumuuseum (kunstnik Richard Sagritsa sünnikodu) |  Altja võrgukuurid |  Toolse ordulinnuse varemed |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
