Tagasi ETBL-i avalehele

Väike-Maarja

Väike-Maarja, alevik ja samanimelise valla keskus Lääne-Virumaal, asub Rakvere–Tartu maantee ääres, kohalike teede ristumiskohas (teed Tamsallu ja Simunasse); 2200 elanikku (2000).

Väike-Maarjas on konstaablijaoskond, päästekomando.

Seal on Väike-Maarja Gümnaasium (2002/03. õa 645, 2009/10. õa 382 õpilast), muusikakool, postkontor, rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus, õppekeskus (kutseõppeasutus aastast 1962), Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekool (rajati 1993 Väike-Maarja põllutöökoolis, iseseisvus 1999) ja muuseum (endise kihelkonnakooli hoones, avatud aastast 1988). Tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Väike-Maarja kogudus. Töötab 3 perearsti, sotsiaalabiteenust osutab Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskus. Naaberkülas Ärinal on Väike-Maarja ilmajaam. Huviväärsed on Väike-Maarja kirik, mille juures asub Vabadussõja mälestussammas (avati 1925, taastati 1991), tuuleveski (1786) ja park. Kultuurilooline tähtsus on vanal kalmistul (Jakob Tamme haud). Asulat ilmestab ka kohaliku põllumeesteseltsi seltsimajaks ehitatud juugendstiilis hoone (1912, Fromhold Kangro).

1499 on mainitud kiriku lähedal paiknenud Kassisaba asumit. Käsitööliste ja kaupmeeste alevikuks kasvas Väike-Maarja 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I veerandil ning muutus suurt tagamaad hõlmava ala kultuuri- ja hariduskeskuseks. Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich.

Väike-Maarja rahvamaja

Vabadussõja mälestussammas Väike-Maarjas

Georg Lurichi büst Väike-Maarja muuseumis

EE 12, 2003; muudetud 2011