meritint

Meritint on peipsi tindist üle kahe korra suurem

Peipsi tint on haruldane ja väga ohustatud

meritint (Osmerus eperlanus eperlanus; ingl European smelt, vn европейская корюшка), tintlaste (Osmeridae) sugukonda tindi perekonda kuuluv lõheline. Elutseb Lääne- ja Põhjamere ning Laadoga ja Äänisjärve vesikonnas. Pikkus kuni 46 cm (enamasti kuni 25 cm), mass enam kui 200 g. Keha sihvakas, selja- ja sabauime vahel kiireta rasvauim (lõhelistele tunnuslik). Suu suhteliselt suur. Pulmarüüs isaste soomustel palju köbrukesi. Selg rohekas või oliivkollakas, külgedel lai hõbejas vööt. Kõhupool valge. Toorel kalal on tugev värsket kurki meenutav lõhn.

Meritinti on kogu Läänemere ulatuses arvukamalt põhja- ja idaosa rannikuvetes, toitub hõljumist, nektonist ja bentosest ning kalamaimudest. Suguküpseks saab 3–4-aastaselt, olles 16–18 cm pikkune. Kudema rändab varakevadel jõgede suudmealale ja alamjooksule. Tal on kuni 100 000 marjatera. Meritindi arvukus on vähenemas ja ta kuulub  Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste liikide nimistusse. Eestis on ta olnud oluline töönduskala, arvukamalt on teda Pärnu lahes, esineb ka Soome lahe idaosas. Tähtsaimad koelmud on Pärnu jões. 2010 püüti Eestis meritinti 452,3 tonni, sellest rannapüügina 417,3 tonni.

Peipsis ja Võrtsjärves elutseb meritindi kääbusvorm peipsi tint (Osmerus eperlanus eperlanus morpha spirinchus), kes kasvab kuni 15 cm pikkuseks ja saab suguküpseks 1–2-aastaselt. Ta on oluline röövkalade, eriti noore koha toiduobjekt. Peipsi tint on olnud tähtis püügikala (harilikult püüti 5–7 cm pikkusi kalu), kuid viimasel ajal on ta muutunud haruldaseks ja kuulub Eesti punasesse raamatusse (2008) kui äärmiselt ohustatud liik.

Vaata ka seotud artikleid

• tint
• Eesti merekalad
• Eesti mageveekalad
• Peipsi

Kirjandus

• N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
• E. Pihu,  A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
• P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislink

• H. Špilev. Meie vete püügikalu. Meritint. – Kalastaja.ee