Viru-Nigula vald

Viru-Nigula vald asub Lääne-Virumaa kirdeosas Soome lahe rannikul; 234,05 km², 1374 elanikku (2010). Keskus Viru-Nigula alevikus. Sulusasulana jääb valla sisse Kunda linn. Valda läbib Tallinna–Narva maantee. Valla idaservas Tüükri külas asub Viru-Nigula tuulepark (8 tuulikut, käigus 2007. aastast). Mahus on sadam. Vasta külas on põhikool, Viru-Nigulas lasteaed, raamatukogu ja rahvamaja. Huviväärsed on Malla ja Vasta mõis (18. ja 19. sajandi vahetusest pärinev ansambel) ning Viru-Nigula ümbrus (koduloomuuseum, Viru-Nigula kirik, Viru-Nigula Maarja kabeli varemed). Samma külas Pada jõe kaldal paikneb Samma hiis (maausuliste tähtsaimaid pühakohti). Riigimetsamaad haldab Lääne-Virumaa metskonna Kunda metsandik. Peamised tegevusvaldkonnad on põllumajandus ja puidu töötlemine. AS Imprest valmistab Ojakülas ümarfreesitud ja süvaimmutatud puidust tooteid (sh laste mänguväljakuid), Flexa Eesti AS tegeleb Vasta külas lastemööbli detailide valmistamisega. Puidu töötlemisega tegeleb veel Saviaugu Puit OÜ ja metalli töötlemisega Kaks Grupp OÜ (mõlemad Viru-Nigula alevikus). Külastajatele on avatud Lammasmäe Puhkekeskus. Siberi külast on pärit Jüri Parijõgi.

1950. aastani olid Viru-Nigula valla alal Kunda ja Mahu vald. Staatus ennistati 12. XII 1991.

Viru-Nigula Maarja kabeli varemed

Lammasmäe Puhkekeskuses viib üle Kunda jõe rippsild.

Loodus

Ehalkivi Letipeal

Viru-Nigula vald paikneb valdavalt Viru lavamaal, üksnes valla kirdeosa Letipea (Letipea maastikukaitseala) ja Mahu ümbrus on Soome lahe rannikumadalikul. Seal on Mahu soo. Valdavalt tasast maastikku liigestavad aluspõhjakivimitesse lõikunud jõeorud (Padaorg (Padaoru maastikukaitseala), Kunda jõe org). Vallas on ka mitu väikest sooala, neist Sämi raba kuulub Sämi maastikukaitsealasse. Varudi rabast toodetakse turvast, Kunda soo ääres paikneb Kunda Lammasmägi. Vallas on osa Kalvi, Kunda jõe ja Pada jõe hoiualast, Mahu-Rannametsa ja Toolse looduskaitsealast. Täielikult on valla piires Padaoru maastikukaitseala. Looduskaitse all on Kunda mõisa põlispuude puistu (30,8 ha), Malla (8,4 ha), Pada (55,4 ha) ja Vasta mõisa park (3,1 ha) ning Eesti suurima maapealse mahuga rändrahn Ehalkivi (ümbermõõt 49,6 m ja kõrgus 7,6 m; kaitse all 1937. aastast; Letipea külas rannapiiril), Pada oru männid (suurima ümbermõõt 50 cm kõrguselt 5,2 m; kaitse all 1939. aastast), Selja küla rahnud (suurima ümbermõõt 24 m ja kõrgus 3,4 m) ja Tagaküla Suurkivi (ümbermõõt 28,2 m ja kõrgus 4,5 m; kaitse all 1937. aastast; Letipea külas roostikus).