Jõgevamaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	2603,83 km2
Elanike arv	36 671 (2010)
Keskus	Jõgeva
Rahvastiku tihedus	14,1 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	34,20%
Haldusüksused	13 omavalitsust: 3 linna, 10 valda
Asulad	3 linna, 11 alevikku, 225 küla

Jõgeva maakond, Jõgevamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Asub Eesti kesk- ja idaosas, ulatub läänest Navesti ülemjooksult itta Peipsi järveni (Tiirikoja ja Kodavere vahel, ligi 28 km laiuselt). Hõlmab ajaloolisest Põhja-Tartumaast Kursi, Laiuse, Palamuse ja Torma kihelkonda, Kodavere, Maarja-Magdaleena ja Äksi kihelkonna põhjaosa ning Kirde-Viljandimaast Põltsamaa kihelkonda. Neid alasid hõlmanud Jõgeva rajoon nimetati Jõgevamaaks 1990.

Jõgevamaa piirneb 5 maakonnaga - Tartumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Viljandimaaga.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Jõgevamaa territooriumil on 3 linna, 11 alevikku ja 225 küla. Koosneb Jõgeva (maakonnalinn), Põltsamaa ja Mustvee linnast ning Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma vallast.    

Loodus

Kuigi Jõgevamaa on pindalalt väike, ulatub tema piiresse viie maastikurajooni alasid. Maakonna keskosa hõlmab loode–kagu-sihiliste voortega Vooremaa (kõrgeim koht Laiuse mägi ehk Laiuse voor, 144 m). Voorte vahel paiknevad sood ja järved (Kesk-Vooremaal Kuremaa, Pikk- ja Prossa järv, Lõuna-Vooremaal Elistvere, Kaiavere, Raigastvere, Saad- ja Soitsjärv). Vooremaa kirdeserval, Sadala ja Torma ümbruses, leidub suuri voorjaid moreenkõrgendikke, kaguosas mõhnastikke (Sõõru piirkond, Toljase mäed), kohati ka liivikuid ning järvi (Jõemõisa-Kaiu järvestik, Saare järv). Maakonna lääneosa paikneb Kesk-Eesti lavamaal. Voorte ja moreenitasandike pinnakatteks on karbonaatne kollakashall moreen, seetõttu on need alad enamasti põllustatud. Edelaossa ulatub soine (Umbusi soo) Võrtsjärve madalik. Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa – Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus – asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. Enamik Jõgevamaa alast paikneb Emajõe vasakpoolsete lisajõgede jõgikonnas. Jõgevamaa lääneosa (Tõiverest Kamarini) läbib Põltsamaa jõe keskjooks, keskosa 95 km ulatuses (Reastverest Utsalini) Pedja jõgi ja Vooremaad Amme jõe ülemjooks. Maakonna suurimad Peipsi vesikonna jõed on Kullavere ja selle lisajõgi Kääpa jõgi ning Mustvee jõgi. Enim järvi leidub Vooremaal. Järvede kogupindala (v.a Peipsi) on 17,6 km² (ligi 0,7% territooriumist), seega on Jõgevamaa Eesti järverikkaimaid maakondi. Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad ning Puurmani ja Luua ümbruses gleistunud leostunud ja leetjad ning gleimullad. Suurimad metsaalad paiknevad Peipsi rannikule ulatuval Alutaguse madalikul, Pedja keskjooksul Härjanurmest alamal, Puurmani ümbruses, Vooremaad idast ääristavatel mõhnastikel Selgise, Kaiu, Saare ja Toljase alal ning kohati ka Jõgevamaa soostunud põhjaosas Kärde ja Sadala vahel. Kaitsealustest aladest on Jõgevamaal 4 hoiuala: Andressaare, Kaasiku, Loode-Peipsi ja Padinasaare hoiuala, 3 maastikukaitseala, 7 looduskaitseala, 50 parki, puistut, puiesteed ja dendraariumi. Kaitse all on ka 39 looduse üksikobjekti, sh 21 puud ja puuderühma. Jõgevamaal kasvavad Eesti jämedaimatest puudest Lümati künnapuu (ümbermõõt 6,08 m) ja Jaani-Hansu mänd (4,47 m; Jürikülas).

• Jõgevamaa kaitsealade täielik loend

Majandus

Jõgevamaa majanduse põhiharud on põllumajandus ning põllumajandussaadusi töötlev tööstus. Keskmine SKT jooksevhindades elaniku kohta (2008. aastal 5174 eurot) on Eesti väikseim, keskmiselt brutokuupalgalt edestab Jõgevamaa ainult Valgamaad (2009. aastal Valgamaal 574, Jõgevamaal 578, Eesti keskmine 784 eurot).

Ettevõtlus. Edukaimad põllumajandustootjad on OÜ Kaavere Agro (Äripäeva edetabelis 2009. aastal Jõgevamaa edukaim ettevõte; konsolideeritud käive 43 miljonit ja kasum 7,8 miljonit krooni; Jõgevamaa on ainus maakond, kus edukaim on põllumajandusettevõte), OÜ Sadala Agro (käive 66 miljonit ja kasum 11 miljonit krooni) ja OÜ Viraito (Põltsamaa vald; käive 14 miljonit ja kasum 4 miljonit krooni; Eesti kõige loodussõbralikum talu). Jõgevamaa tuntuimad ettevõtted on põllumajandussaaduste töötlejad. Tuntud on AS Põltsamaa Felixi (käive 256 miljonit ja kasum 4,8 miljonit krooni) tooted, AS Werol Tehastes (Painküla; käive 388,7 miljonit ja kasum 9,5 miljonit krooni) toodetud toiduõlid ja piimandusühistu E-Piim Põltsamaa Meiereis toodetud juust. Kalandusega tegelevad OÜ Peipsi Kalatööstus (Kasepää vald), OÜ Kalameister (Pala vald) ja OÜ Profit Pluss (Mustvee). Masinaehitusega tegeleb OÜ Same (Tabivere), kodukeemia tootmisega Mayeri Industries AS (Tabivere) ning puidutöötlemisega AS Puit-Profiil, AS Valmeco ja AS Mo-Puit Jõgeva (Jõgevamaa edukaim mööblitootja, Äripäeva 2009. aasta edetabelis II koht; käive 62,5 miljonit ja kasum 7,7 miljonit krooni).

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi peahoone

Luua puukool-arboreetum

Restoran Adavere tuulik Tallinna–Tartu maantee ääres

Põllumajandus. Jõgevamaa põllumajandus on mitmekesine, see hõlmab taime-, looma- ja köögiviljakasvatust ning aiandust. Kogu Eesti põllumajandusele pakub teaduslikke lahendusi ja uusi kultuurtaimesorte Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Jõgeva taimekasvatuse eripära on mahukas seemnekasvatus. Teravilja (v.a kaunvili) koristuspinda oli 2009. aastal 27 782 ha, sellest otra 11 627 ha ja nisu 8455 ha. Väiksem oli kaera (1213 ha) ja rukki (892 ha) koristuspind. Rapsi ja rüpsi kasvatati 9897 ja kartulit 464 hektaril (Viljandimaa järel Eestis 2. kohal). Teravilja keskmiste saakide poolest on Jõgevamaa Eesti esimeste seas. Rukki hektarisaak oli keskmiselt 32,5 (2. koht), nisul 33,0 (2.), odral 29,8 (3.) ja kaeral 24,2 tsentnerit (1. koht). Ka loomakasvatuse poolest kuulub Jõgevamaa riigi paremiku hulka. Veiste (21 800) ja sigade (56 300) arvult oli maakond 3. kohal. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli 7058 kg. Köögiviljakasvatuse poolest on Jõgevamaa nii majapidamiste arvult (156) kui ka külvipinnalt (115 ha, 2010. aasta põllumajandusloenduse andmeil) Eesti tähtsaimaid maakondi. Kõige suuremal pinnal kasvatatakse porgandit (50 ha), kapsast (28 ha) ja söögipeeti (12 ha). Hernekasvatuselt (135 ha) on Jõgevamaa Eestis esikohal. Olulist osa etendab ka aiandus, sel alal paistavad silma Põltsamaal asuv Joosti aiand (peamiselt roosid, ilupuud ja -põõsad), Pauastvere küla Kaasiku suurtalu (aia- ja metsasaadused) ja Luua Metsanduskool (dekoratiivpuude ja -põõsaste istikud).

Metsandus ja jahindus. 2002. aastal hõlmas maakatastrisse kantud mets (110 100,7 ha) üle poole Jõgevamaa pindalast. Valitsevad puuliigid olid riigimetsas kask (46%) ja mänd (20,9%), erametsas valdas kuusk (28,3%). Männi keskmine vanus oli riigimetsas 78, erametsas 64 aastat, kuusel vastavalt 48 ja 68 ning kasel 50 ja 48 aastat. Metsa raiuti 2002. aastal 680 348 m³, sellest moodustas uuendusraie 507 846 ja hooldusraie 161 742 m³. Metsa istutati ja külvati 508,5 ha. Jõgeva maakonna riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskuse Jõgevamaa metskond oma Põltsamaa, Vaimastvere, Pikknurme, Laiuse ja Halliku metsandikuga (keskus Pikknurme külas). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha, millest metsamaad on 79%. Valdavad salu- ja soovikumetsad, levinud on ka metsakuivendusega kujunenud kõdusoometsad. Puuliikidest domineerib kask, järgnevad kuusk ja mänd. 2009. aastal uuendati Jõgevamaa metskonnas metsa kokku 194 hektaril, enim istutati kuuske – 165 ha. 2009. aastal raiuti riigimetsa 1971 hektaril, kokku 166 969 m³, ja erametsa 4624 hektaril, kokku 322 660 m³. Jõgevamaal kütiti 2009. aastal (sulgudes sama näit 2002. aastal) 50 (85) halljänest, 5 (5) hunti, 12 (6) ilvest, 305 (339) kobrast, 396 (473) kährikut, 949 (301) metskitse, 29 (50) metsnugist, 744 (207) metssiga, 10 (55) minki, 2 (4) mäkra, 5 (4) pruunkaru, 125 (162) põtra, 354 (400) rebast, 33 (51) tuhkrut, 17 (36) valgejänest ja 357 (471) parti.

Kalandus. Peipsi järvega piirneval Jõgevamaal on kalapüük olulist osa etendanud. 2002. aastal oli Jõgevamaa tindi- (542,5 t) ja kohapüügilt (153,2 t) Eestis 3. kohal, latikat püüti 43,4 t, ahvenat 56,7 t ja särge 29,2 t, üldse püüti 2002. aastal Jõgevemaal 867,8 t kala. 2010. aastal lossiti Jõgevamaa sadamates kokku vaid 309 t kala, tindipüük on varude lõppemise tõttu peatatud. Pajusi vallas asub OÜ Vikerkala Rutikvere kalakasvandus (vikerforell), Puurmani vallas Jõune külas asub Härjanurme Kalatalu (vikerforell, karpkala, vähk, siia ja koha asustusmaterjal).

Veondus. Riigimaanteid on (seisuga 31. II 2009) 1115 km, Jõgevamaa piirides on 79 km põhimaanteid (peamiselt Tallinna–Tartu maantee), 158 km tugimaanteid ja 875 km kõrvalmaanteid. Kohalikke teid on (seisuga 31. XII 2008) 651 km, metskondade teid 339 km ja erateid 910 km. Autobusse oli 2009. aastal 137 (neist 32 eravalduses) ja veoautosid 2688 (neist 1172 eravalduses).

Turism. Jõgevamaal on registreeritud 33 majutusasutust.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Paduvere Talumuuseumi ait

Palamuse koolimaja ja Amme jõgi

Torma spordihoone

Haridus. 2009. aastal oli Jõgevamaal 26 üldhariduskooli (sh 8 gümnaasiumi ja keskkooli, 11 põhikooli ja 7 algkooli). Erivajadustega lapsed õpivad Kiigemetsa Koolis. 2009/10. õa õppis üldhariduskoolides 4106 õpilast. Maakonnas tegutseb 2 kutsehariduskooli: Luua Metsanduskool ja Põltsamaa Ametikool. Koolieelseid lasteasutusi on 23. Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees võimaldavad huviharidust muusika- ja kunstikool, Jõgeva ja Põltsamaa kultuurikeskuse juures töötavad huviringid.

Kultuur. Maakonnas asub 21 kultuuri- ja rahvamaja ning 30 raamatukogu (neis kokku 13 300 lugejat). Tegutseb viis munitsipaalmuuseumi (Torma Valla Koduloomuuseum, Tabivere Valla Muuseum, Kalevipoja Muuseum, Põltsamaa Muuseum, Mustvee Vanausuliste Muuseum) ja kümme eramuuseumi (Heino Lubja Kaalumuuseum, Eesti Savikaupade Muuseum, Laiuse Õlemuuseum, Paduvere Talumuuseum, Jürissaare Talumuuseum, Eesti Pressimuuseum, Betti Alveri Muuseum, Kursi Kihelkonnamuuseum, Veskimetsa Talumuuseum, Nurga Koduloomuuseum). Luua Metsanduskooli juures on topistetuba ja Põltsamaa Ametikooli juures Põltsamaa Aleksandrikooli Muuseum, Halliku Hariduse Selts haldab Anna Haava mälestustuba. Riiklik muuseum on Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. Populaarsed vabaõhuürituste kohad on Põltsamaa lauluväljak ja lossiõu, Palamuse laululava ja Kassinurme mäed. Võtikveres on Eesti esimene raamatuküla. Tabivere vallas asub Eestimaal ainulaadne Elistvere Loomapark (allub Riigimetsa Majandamise Keskusele). Elistveres on ka Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskeskus.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 1529 kultuurimälestist: 56 ajaloomälestist (sh Betti Alveri sünnimaja, Eesti Aleksandrikooli hoone, Raja vanausuliste kalmistu), 268 arheoloogiamälestist (sh linnus – Kassinurme Kalevipoja säng), 214 ehitismälestist (Kuremaa mõis, Palamuse kirik, Laiuse linnuse ja Põltsamaa linnuse varemed ning vallikraav) ja 991 kunstimälestist.

Sport. Jõgevamaal on 13 spordisaali, 2 ujulat, 10 staadioni, 5 lasketiiru, 8 välispordiväljakut, mitu suusarada ning Põltsamaa Kuningamäel rahvusvahelistele nõuetele vastav kardirada. Jõgevamaad läbivad rattarajad: Palamuse – Saare mõis – Palamuse (37 km), Palamuse – Elistvere Loomapark – Palamuse (39 km), Palamuse–Torma–Palamuse (66 km), Jõgeva – Kuremaa – Laiuse – Endla looduskaitseala – Jõgeva (70 km), Kodavere–Saare–Mustvee–Raja–Kodavere (78 km). Maakonnas on asutatud umbes 35 spordiklubi.

Tervishoid. Tegutsevad 20 perearstikeskust, 15 apteeki, 3 haiglat ja 11 hambaraviasutust. Jõgevamaal töötavad Võisiku Hooldekodu (riiklik), Lustivere Hooldekodu, OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar ja Tabivere Sotsiaalkeskus (kõik omavalitsuste hooldekodud). Jõgeva Haiglas on vanurite ja puuetega inimeste jaoks hooldusravi osakond (32 voodikohta). Siimustis asub lastekodu Metsatareke (35 kohta).

Betti Alveri Muuseum

Laiuse linnuse varemed

Kalevipoja säng

Ajalugu

Jõgevamaa moodustati 1949, hõlmas endise Tartumaa põhja- ja Viljandimaa kirdeosa (hilisema Jõgeva rajooni ilma Pala ja Tabivere külanõukoguta ning Kohtla-Järve rajooni Avinurme ja Lohusuu külanõukogu). 1950 moodustati Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve vallast Jõgeva rajoon, 1959 liideti temaga suurem osa Mustvee rajooni, 1962 Põltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning Tartu rajooni Pala külanõukogu, samal aastal eraldati Jõgeva rajoonist hilisemad Avinurme ja Lohusuu külanõukogu.

1. I 1990 nimetati Jõgeva rajoon ümber Jõgeva maakonnaks.

Kirjandus

• Jõgevamaa: kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud! Tallinn, 2009

Välislink

• Jõgeva maavalitsuse koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2011