Kursi kihelkond, hõlmas Tartumaal nüüdse Kursi küla ning osa Jõgeva ja Laeva valla alast. Piirkond kuulus 13. sajandi alguses Vaiga (Pikknurme ümbrus arvatavalt Mõhu) maakonda, orduajal esialgu Vaiga foogtkonda, alates nüüdses Puurmanis asunud Kursi ordulinnuse (Talkhof) valmimisest (14. sajandi alguses) Kursi komtuurkonda (komtuuri on mainitud 1343; linnusest ei ole midagi säilinud). Linnuse juurde rajati Kursi ordumõis. Kursi kihelkonda on esimest korda mainitud 1411 (kandis tollal Lemestvere nime). 17. sajandi algusest (kui kirik Rootsi-Poola sõdades hävis) aastani 1683 kuulus piirkond Äksi kihelkonda. Kursis põletati Tartu tarvis lupja, 18. sajandi II poolel ja 19. sajandi alguses oli seal klaasikodasid, hiljem telliseahje. 1840. aastail siirdus 13,8% rahvastikust õigeusku, Sadukülla ehitati õigeusu kirik. Kursi meeskoor ja pasunakoor osalesid I üldlaulupeol (1869). 1860.–70. aastail ja 20. sajandi alguses asus osa talupoegi Venemaale. Talud osteti päriseks Laeval 1885, Härjanurmes 1900–01.

EE 12, 2003