Loodus

Saare vald paikneb Vooremaa idaosas, metsane idaosa ulatub ka Ugandi lavamaale ja Alutaguse madalikule. Valla lääneosas on valdav põllumajandusmaastik, põllud on peamiselt voorte lagedel. Kõrgeim koht asub Tuulavere voorel (99 m). Maastikku ilmestavad ka mõhnastikud (Toljase, Kaiu ja Saare mäed). Valda läbivad Kullavere ja Kääpa jõgi. Omanäolised on Jõemõisa-Kaiu järvestik (Kääpa maastikukaitseala) ja Saare järv (selle ümbrus on rahvusvahelise kompleksseire intensiivala; Saarjärve looduspark). Valda ulatub Tellise looduskaitseala, kaitse all on ka Roela (3,8 ha) ja Saare mõisa park (10 ha), Hannes Järve dendropark (6,8 ha), Tarakvere 5 allikat (Jaama külas) ning Ruskavere rändrahn.

Riigimetsamaad haldavad Jõgevamaa metskonna Laiuse ja Halliku metsandik.

Saare mõisa hoonestikust on säilinud mõni abihoone, sealhulgas tall-tõllakuur. Mõisa park on looduskaitse all

Kääpa jõe äärde jääb Koseveski puhkeala

Ettevõtlus ja transport

Saare mõisas tegutseb aastast 1999 ürdiaed. Suurimad tööandjad on põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted ning haridusasutused. Saare vald on üks Jõgevamaa paremini välja arendatud turismipiirkondi (Kalevipoja teemapark ja muuseum, Voore puhkekeskus, Kaiu järve ja Koseveski puhkeala).

Valda läbib Jõhvi–Tartu maantee.

Haridus ja kultuur

Voorel on põhikool, seltsimaja ja raamatukogu ning Kääpa külas Saare rahvamaja, raamatukogu ja Kalevipoja muuseum. Huviväärsed on Linnutaja (ka Tarakvere; oli kasutusel 9.–12. sajandil; Linnutaja linnamäe kaitseala) ja Roela linnamägi (leitud 11.–12. sajandi keraamikat; looduskaitse all) ning Jaama külas Torma postijaama hooned (peahoone ehitatud 1832).

Ajalugu

Praegune Saare vald hõlmab endise Saare ja Roela valla alasid. Nüüdispiires moodustati Saare vald 10. IX 1992.

Välislink

• Saare valla kodulehekülg

EE 12, 2003; Jõgevamaa, 2009; muudetud 2011