Anna Haava (pseudonüüm, õieti Anna Rosalie Haavakivi; 15. X 1864 Haavakivi talu, Pala vald – 13. III 1957 Tartu), kirjanik. Õppis 1879–84 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, lõpetas selle koduõpetaja diplomiga. Töötas Tartus lasteaias pedagoogina, viibis 1892–93 Leipzigis ravil, seejärel töötas Fürstenwalde diakonissiasutuses ning 1894–99 Peterburis ja mujal Venemaal koduõpetajana ja halastajaõena, sajandivahetuse paiku oli venna juures Kodaveres majapidajaks ja aastast 1906 Tartus kutseline kirjanik. Elatus peamiselt tõlkimisest, aastast 1920 sai kirjanikupensioni.

Kolm esimest kogu – „Luuletused” I (1888), II (1890) ja III (1897) – sisaldavad põhiliselt tundevärsket romantilist armastuslüürikat. Kogus „Lained” (1906) on lisandunud ühiskondlikke teemasid – rahvusliku vabaduse ootust ja sotsiaalse ülekohtu hukkamõistmist ning humoorikaid külaelupilte. Kogudes „Ristlainetes” (1910) ja „Põhjamaa lapsed” (1913) valdab taas armastusteema, kogus „Meie päevist” (1920) kõlab protest tõusikluse ja rahavõimu vastu. Hilisemad kogud „Siiski on elu ilus” (1930) ja „Laulan oma eesti laulu” (1935) kajastavad luuletaja üksindus- ja kodutustunnet.

Anna  Haava on avaldanud ka autobiograafilisi palu ja värvikaid külajutte sisaldava proosaraamatu „Väikesed pildid Eestist” (1911, ²1922, ³1972), koostanud aforismikogu „Peotäis tõtt” (1900, ²1996) ning kirjutanud Artur Lemba ooperi „Lembitu tütar” (1908) libreto, tõlkijana vahendanud maailmakirjanduse draamaklassikat (Sophoklese „Kuningas Oidipus”, William Shakespeare’i „Suveöö unenägu”, Johann Wolfgang von Goethe „Egmont”, Friedrich von Schilleri „Wilhelm Tell”) ja noorsooraamatuid (Hans Christian Anderseni „Muinasjutud”) ning tutvustanud antiikmütoloogiat (Jacob Carl Andrä, R. Schneideri „Greeka muinaskangelased”, Gustav Schalki „Rooma muinaskangelased”).

Haava on 19. ja 20. sajandi vahetuse silmapaistvaimaid eesti lüürikuid. Üle 200 tema luuletuse on viisistatud (Miina Härma, Mart Saar, Konstantin Türnpu, Eduard Oja, Mihkel Lüdig, Karl August Hermann), paljud neist on muutunud rahvalikeks lauludeks.

Eesti NSV rahvakirjanik (1954).

Töid

valikkogud

• Luuletuskogu (1924)
• Luuletused (1954)
• Nõmmelill (1964)
• Väike luuleraamat (1968)
• Laulan oma Eesti laulu (1996)
• Luule (2008)

mälestusteraamat

• Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest (2006)

Kirjandus

• P. Ambur. Anna Haava lüürika. Tartu, 1934
• Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. Tartu, 1934
• Eesti kirjanduse ajalugu. 3. köide. Tallinn, 1969
• E. Säärits. Anna Haava. Elu ja loomingu lugu. Tartu, 2007

Välislingid

• Anna Haava Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Anna Haava veebisaidil Eesti värss
• I. Palli. See tundmatu Anna Haava. – Maaleht, 13. aprill 2006
• M. Klein. Anna Haava – koidukiire järgse ehapuna kustumatu kuma. – Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008

EE 14, 2000; muudetud 2012