Tagasi ETBL-i avalehele

Shakespeare, William

Kuulsaim maal, mida on peetud Shakespeari portreeks. Nn Chandosi portree (u 1600), kunstnik ja kujutatu autentsus pole kindel. National Portrait Gallery, London

William Shakespeare [šeikspiәr] (arvatavasti 23. IV, ristitud 26. IV 1564 Stratford-upon-Avon – 23. IV 1616 Stratford-upon-Avon), inglise kirjanik. Ilmekate karakterite, nõtke värsi ja lavatajuga tragöödiad („Romeo ja Julia”, „Hamlet”, „Othello”, „Kuningas Lear”, „Macbeth”), nn Rooma tragöödiad („Antonius ja Kleopatra”), komöödiad („Suveöö unenägu”, „Veneetsia kaupmees”), nn ajalookroonikad („Henry IV”), tragikomöödiad („Torm”), poeemid ja sonetid.

Eluloolised andmed ja varane looming

Sai Stratford upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar school'is tolleaegse keskmise hariduse. Läinud pärast 1585. aastat Londonisse, tegutses näitlejana ja dramaturgina. Liitus 1594 ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men (aastast 1603 King's Men, tähtsaim näitleja Richard Burbage), mis ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfriars Theatre. 1611. aasta paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele (nt Francis Baconile, Christopher Marlowe'le ja Oxfordi krahvile E. de Vere'ile, 1550–1604). Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid «Venus ja Adonis» (1593, e k 1975, 21989) ning «Lucretia teotamine» (1594, e k 1975, 21989). Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne (1609, e k osalt 1937, tervikuna 1975, 21987) ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimne ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli ta valme kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugandamine jms, on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming 3 järku.

Kroonikanäidendid ja komöödiaid

Umbes 1590–1600 lõi ta peamiselt nn kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast lllustreenmisest («Henry VI», 3 osa, 1590, e k 1961) ja С. Marlowe' jäljendamisest («Richard III», 1592, e k 1961, e l 1975) sügavama ajaloo- ja inimesemõistmise poole «Richard II» (1595, e k 1959, e l 1983), «Kuningas John» (1596, e k  1959), «Henry IV» (2 osa, 1597, e k 1959) ja «Henry V» (1598, e k 1959). Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini, ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlikke ideid monarhi kohuste kohta ja puhuti iroonilist skepsist (*Falstaff). Komöödiais, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid («Eksituste komöödia», 1592, «Tõrksa taltsutus», 1593, e l 1889, 81987, «Kaks veroonlast», 1594, «Asjatu armuvaev», 1594, e k kõik neli 1963) poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega «Suveöö unenägu» (1595, e k 1924, 31963, e l 1919, 111990), «Veneetsia kaupmees» (1596, e k 1927, 21960, e l 1888, 71992), «Palju kära ei millestki» (1598, e k 1960, e l 1926, 21936), «Windsori lõbusad naised» (1598, e k 1963, e l 1939, 41984), «Nagu teile meeldib» (1599, e k 1960, e l 1928, 31952) ja «Kaheteistkümnes öö, ehk Mida soovite» (1600, e k 1960, e l 1932, 61991). Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama «Titus Andronicus» (1593, e k 1966) ja armastustragöödia «Romeo ja Julia» (1594, e k 1935, 21966, e l 1938, 41992).

Tippteoste aeg

Umbes 1600–07 kestis Shakespeare'i loomingu teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva «Hamleti» (1601, e k 1910, 41966, e l 1913, 101986) ja nn tumedate ehk probleemkomöödiatega «Troilus ja Cressida» (1602, e k 1960, e l 1966), «Lõpp hea, kõik hea» (1602, e k 1960) ja «Mõõt mõõdu vastu» (1604, e k 1960, e l 1954, 21979). Järgnesid kiivustragöödia «Othello» (1604, e k 1937, 21966, e l 1910, 81994), inimeksistentsi heitlikkust ja kibedust eritlev «Kuningas Lear» (1606, e k 1926, 31968, e l 1911, 51990), roima ja süümet käsitlev «Macbeth» (1605, e k 1929, 21968, e l 1924, 31987). Poliitiline temaatika on oluline nn Rooma tragöödiais «Julius Caesar» (1599, e k 1946, 21966), «Antonius ja Kleopatra» (1606, e k 1946, 21968, e l 1955) ja «Coriolanus» (1607, e k 1946, 21968, e l 1964), raha võimu taunib «Timon Ateenast» (1607, e k 1968).

Hilisem loomejärk

Hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, n ö romantilisi tragikomöödiaid «Pericles» (1608), «Cymbeline» (1609) ja «Talvemuinasjutt» (1610, e k kõik kolm 1975), suurejoonelise sümboolikaga «Torm» (1612, e k 1935, 21975, e l 1929, 21986).

Hilisem retseptsioon

Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. sajandi klassitsistlikust seisukohast arvustati (Voltaire, kohati ka Samuel Johnson) ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i-kultus algas romantismiajal (Johann Wolfgang von Goethe, Samuel Taylor Coleridge), kui teda imetleti peamiselt luuletajana, teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. sajandil, kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism (lavastaja Harley Granville-Barker), kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorsed tõlgendused (G. W. Knight, 1897–1985, Jan Kott, 1914–2001), mis on mõjutanud ka lavastajaid (Peter Brook). Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik.

Shakespeare'i eesti keeles

Eesti keeles on esimese algupärandist tõlgitud Shakespeare'i teosena ilmunud 1910 „Hamlet” (eestindaja A. F. Tombach-Kaljuvald, 1872–1944). 1930. aastaist on olulised Ants Orase tõlked. 1959–75 ilmunud „Kogutud teoste” (7 köidet) tõlked on peamiselt Georg Mere ja Harald Rajametsa ühistöö, osalesid ka Jaan Kross ja Rein Sepp.

Kirjandus

  • D. Kennedy. Shakespeare ja stsenograafia: XX sajandi lavastuste ajalugu. Tõlge inglise k. Tallinn, 2004
  • А. Lipkov. Shakespeare kinolinal. Tõlge vene k. Tallinn, 1979
  • G. Meri. Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul. – Keel ja Kirjandus 1975, nr 10, lk 577–585
  • A. Anikst. Shakespeare. Tõlge vene k. Tallinn, 1972
  • K. Muir and S. Schoenbaum (eds). A new companion to Shakespeare Studies. Cambridge, 1970
  • О. J. Campbell and E. G. Qumn (eds). A Shakespeare Encyclopaedia. London, 1966
  • K. Kask. Shakespeare eesti teatris. Tallinn, 1964
  • M. Teder. William Shakespeare ja tema „Hamlet”. Tartu, 1935
  • E. K. Chambers. William Shakespeare. Oxford, 1930
  • F. Tuglas. William Shakespeare. Tartu, 1920

Välislingid

EE 8, 1995; VE, 2006