Shakespeare, William

Kuulsaim maal, mida on peetud Shakespeari portreeks. Nn Chandosi portree (u 1600), kunstnik ja kujutatu autentsus pole kindel. National Portrait Gallery, London

William Shakespeare [šeikspiә^r] (arvatavasti 23. IV, ristitud 26. IV 1564 Stratford-upon-Avon – 23. IV 1616 Stratford-upon-Avon), inglise kirjanik. Ilmekate karakterite, nõtke värsi ja lavatajuga tragöödiad („Romeo ja Julia”, „Hamlet”, „Othello”, „Kuningas Lear”, „Macbeth”), nn Rooma tragöödiad („Antonius ja Kleopatra”), komöödiad („Suveöö unenägu”, „Veneetsia kaupmees”), nn ajalookroonikad („Henry IV”), tragikomöödiad („Torm”), poeemid ja sonetid.

Eluloolised andmed ja varane looming

Sai Stratford upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar school'is tolleaegse keskmise hariduse. Läinud pärast 1585. aastat Londonisse, tegutses näitlejana ja dramaturgina. Liitus 1594 ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men (aastast 1603 King's Men, tähtsaim näitleja Richard Burbage), mis ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfriars Theatre. 1611. aasta paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele (nt Francis Baconile, Christopher Marlowe'le ja Oxfordi krahvile E. de Vere'ile, 1550–1604). Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid «Venus ja Adonis» (1593, e k 1975, ²1989) ning «Lucretia teotamine» (1594, e k 1975, ²1989). Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne (1609, e k osalt 1937, tervikuna 1975, ²1987) ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimne ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli ta valme kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugandamine jms, on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming 3 järku.

Kroonikanäidendid ja komöödiaid

Umbes 1590–1600 lõi ta peamiselt nn kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast lllustreenmisest («Henry VI», 3 osa, 1590, e k 1961) ja С. Marlowe' jäljendamisest («Richard III», 1592, e k 1961, e l 1975) sügavama ajaloo- ja inimesemõistmise poole «Richard II» (1595, e k 1959, e l 1983), «Kuningas John» (1596, e k  1959), «Henry IV» (2 osa, 1597, e k 1959) ja «Henry V» (1598, e k 1959). Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini, ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlikke ideid monarhi kohuste kohta ja puhuti iroonilist skepsist (*Falstaff). Komöödiais, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid («Eksituste komöödia», 1592, «Tõrksa taltsutus», 1593, e l 1889, ⁸1987, «Kaks veroonlast», 1594, «Asjatu armuvaev», 1594, e k kõik neli 1963) poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega «Suveöö unenägu» (1595, e k 1924, ³1963, e l 1919, ¹¹1990), «Veneetsia kaupmees» (1596, e k 1927, ²1960, e l 1888, ⁷1992), «Palju kära ei millestki» (1598, e k 1960, e l 1926, ²1936), «Windsori lõbusad naised» (1598, e k 1963, e l 1939, ⁴1984), «Nagu teile meeldib» (1599, e k 1960, e l 1928, ³1952) ja «Kaheteistkümnes öö, ehk Mida soovite» (1600, e k 1960, e l 1932, ⁶1991). Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama «Titus Andronicus» (1593, e k 1966) ja armastustragöödia «Romeo ja Julia» (1594, e k 1935, ²1966, e l 1938, ⁴1992).

Tippteoste aeg

Umbes 1600–07 kestis Shakespeare'i loomingu teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva «Hamleti» (1601, e k 1910, ⁴1966, e l 1913, ¹⁰1986) ja nn tumedate ehk probleemkomöödiatega «Troilus ja Cressida» (1602, e k 1960, e l 1966), «Lõpp hea, kõik hea» (1602, e k 1960) ja «Mõõt mõõdu vastu» (1604, e k 1960, e l 1954, ²1979). Järgnesid kiivustragöödia «Othello» (1604, e k 1937, ²1966, e l 1910, ⁸1994), inimeksistentsi heitlikkust ja kibedust eritlev «Kuningas Lear» (1606, e k 1926, ³1968, e l 1911, ⁵1990), roima ja süümet käsitlev «Macbeth» (1605, e k 1929, ²1968, e l 1924, ³1987). Poliitiline temaatika on oluline nn Rooma tragöödiais «Julius Caesar» (1599, e k 1946, ²1966), «Antonius ja Kleopatra» (1606, e k 1946, ²1968, e l 1955) ja «Coriolanus» (1607, e k 1946, ²1968, e l 1964), raha võimu taunib «Timon Ateenast» (1607, e k 1968).