Põlvamaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990 (alates 26. IX 1950 rajoon)
Pindala	2164,8 km2
Elanike arv	30 889 (2010)
Keskus	Põlva linn
Rahvastiku tihedus	14,3 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	29,9%
Haldusüksused	1 linn, 13 valda
Asulad	2 linna (sh 1 vallasisene linn), 7 alevikku, 255 küla

Põlva maakond, Põlvamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Asub Kagu-Eestis, hõlmab varasema Võrumaa põhjaosa ja Tartumaa kaguserva ning Petserimaast Saatse ja Värska ümbruse. 

Etnograafilis-kultuurilooliste aladena kuuluvad Põlvamaasse Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna põhiosa ning väiksemaid osi Kambja, Võnnu, Rõuge, Otepää ja Vastseliina kihelkonnast ning Mikitamäe, Saatse ja Värska ümbrus Petserimaast.

Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartumaaga, idas ja kagus Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooniga, lõunas ja edelas Võrumaaga, läänes Valgamaaga. Maakonna kirdepiir Lämmi- ja Pihkva järves on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Põlva linnast (maakonnalinn) ning Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina (sh vallasisene Räpina linn), Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallast.

Loodus

Valgesoo maastikukaitseala

Piusa jõgi

Jõksi järv

Põlvamaa paikneb peamiselt kolme maastikurajooni alal. Maakonna keskosa hõlmab Ugandi lavamaa. Sealseid lainjaid moreenitasandikke (kõrgus 40–100 m ü.m) liigestavad ürgorud. Ahja ja Võhandu ürgoru veerudel paljandub mitmel pool nn taevaskodadena ja müürmägedena aluspõhja moodustav Kesk-Devoni liivakivi. Pinnakatteks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun liivsavimoreen, liivikuil, mõhnadel ja oosidel sorteerunud liiv ja kruus. Põlvamaa lääneosa hõlmab Otepää kõrgustiku idapoolmiku. Sealsele vahelduvale pinnamoele (Laanemägi, 211 m) on omased moreenküngastikud (Valgjärve ümbrus), mõhnastikud (Karilatsi) ja järveahelatega orud (Jõksi-Kooraste, Vidrike-Kooraste jmt ürgorg). Kanepi ümbruses ja mujalgi leidub võrdlemisi tasaseid liivikuid. Maakonna kaguosa paikneb Palumaal. Seal on ülekaalus jääpaisjärvetasandikud, leidub ka liivikuid ja mõhnastikke. Värska ümbruse liivikud on peamisi Eestis leiduvaid stepitaimede kasvukohti. Äärmine kirdeosa ulatub Peipsi madalikule (rannajoont umbes 40 km). Maakonna lõunapiiril asub Võru-Petseri ürgorg, kaguosas Piusa ürgorg. Suurimad jõed on Ahja (maakonna alal selle ülem- ja keskjooks) ja Võhandu (umbes 3/5 kogupikkusest), kagupiiril ja -osas voolab Piusa. Ka väiksematel jõgedel (Orajõgi, Lutsu jõgi) on kaunist ürgorgu ja paljandeid. Allikarohkuse tõttu on jõed jahedaveelised ja paljud lõigud ei külmu talviti kinni. Järvi on umbes 135 (kokku 9,4 km²), suur osa neist paikneb rühmiti orgudes (näiteks Kooraste, Kanepi, Partsi ja Orava järved). Põlvamaa mullad on valdavalt väheviljakad (VI–VII hindeklass), parimad neist (V–VI klassi piiril) paiknevad Ugandi lavamaal ja Palumaal. Ülekaalus on pruunid ja heledad kahkjad mullad, Otepää kõrgustiku künklikel aladel on ulatuslikult mitmesuguseid erodeerunud (sh karbonaatseid) muldi, nõgudes deluviaalmuldi, kõikjal liivadel on ülekaalus leedemullad. Peipsi madalikul on valdavad leet-glei- ja soomullad, gleimuldi on väga vähe. 2002. aastal hõlmas mets Põlvamaast 44%. Suurimad metsad on maakonna kirde- ja idaosas. Puuliikidest on ülekaalukalt esikohal mänd. Ürgorgudes ja Lämmijärve ääres leidub kihilistel lammi-glei- ja lammimadalsoomuldadel luhti. Sood hõlmavad kokku 380 km² (sh madalsoo 48 ja raba 41%). Põlvamaa peamised maavarad on kruus, liiv (sh Piusa klaasiliiv), turvas (Meelva soo), ravimuda (Värska laht), savi (Joosu) ja mineraalvesi (Värska leiukoht). Põlvamaal on 27 hoiuala, 8 looduskaitseala, 11 maastikukaitseala, 4 vanade eeskirjadega kaitseala ja 55 kaitsealust looduse üksikobjekti, sh Tsõõrikmäe meteoriidikraater ja Ilumetsa meteoriidikraatrid.

• Põlvamaa kaitsealade täielik loend

Piusa koopad

Ilumetsa meteoriidikraatrid. Fotol Põrguhaud (2004)

Taevaskoda

Majandus

Põlvamaa majandusele on omane ettevõtete vähesus ja tegevusalade mitmekesisus.

Ettevõtlus. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu (2009. aastal 1333) poolest edestab Põlvamaa vaid Hiiumaad. Omavalitsuste kaupa on Põlvamaa ettevõtjad jaotunud ebaühtlaselt. Enim on neid Põlva linnas ja vallas (vastavalt 311 ja 174, kokku 36% ettevõtetest) ning Räpina vallas (195 ettevõtet, s.o 15%). Kõige rohkem (36%) on põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid. Toodangu valik on mitmekesine: mineraal- ja lauavesi (AS Värska Vesi), ravimid (AS Nycomed Sefa), piima- (Tere AS-i Põlva tootmisüksus), leiva- ja saia- (AS Lõuna Pagarid) ning Vastse-Kuuste lihatooted (Atria Eesti AS), lainepapp- (AS Cista) ja puittooted (OÜ Hobbiton, AS Liimpuit). Suurimad põllumajandusettevõtted on Peri Põllumajanduslik OÜ ja OÜ Põlva Agro, suurim kaubandusettevõte Põlva Tarbijate Ühistu. Tegeldakse ka mööbli tootmisega: AS Sverix teeb Räpina vallas Ruusa külas männipuidust aiamööblit (2009. aasta müügitulu 38 miljonit krooni), AS Suwem Laheda vallas Himma külas lastetoamööblit (müügitulu 26 miljonit krooni), edukad mööblitootjad on osaühingud Alcantra, Mammaste Puit ja Põlva-Term. Ka väljaspool maakonda tuntud ettevõtted on Räpina Paberivabrik, Värska Sanatoorium ja OÜ Kõlleste Kommimeistrid (valmistab käsitsi mesindussaadusi sisaldavaid šokolaadikomme ja -tahvleid).

Põllumajandus. Põllumajanduslik maa moodustab maakonna pindalast 23,4%, sellest haritav maa 17,7%. Teravilja külvipinda oli 2010. aastal 19 138 ha (Eesti omast 7%), teravilja keskmine saagikus (aidakaalus) 2176 kg/ha (Eestis 10. kohal). Kõige enam oli külvatud otra (6180 ha) ja kaera (4807 ha), vähem nisu (4099 ha) ja rukist (596 ha). Odra saagikus oli 2500 kg/ha (Eestis 5. koht). Rapsi ja rüpsi (kokku 5875 ha) külvati sarnaselt Eesti keskmisega, kartuli külvipind (477 ha) oli väike. Veiseid oli 13 200, neist 5700 piimalehmad. Aasta keskmine väljalüps lehma kohta (7420 l) oli üks Eesti suurimaid (2. koht). Sigu peetakse vähe (6700), ka lammaste ja kitsede arvult (kokku 4000) on Põlvamaa maakondade seas viimaste hulgas (10.–11. koht). Munatoodangult (30,7 miljonit) on Põlvamaa 3. kohal. Põllumajandusloenduse (2010) andmeil oli Põlvamaal avamaaköögivilja külvipind 150 ha. Kõige enam kasvatati söögipeeti (29 ha), peakapsast (19 ha), kaalikat (17 ha, Eesti kaalikakülvipinnast 15%), porgandit (12 ha) ja mugulsibulat (3 ha, Eesti sibulakülvipinnast 1,3%). Aianduses on peale Räpina Aianduskooli (istikud) tuntud ka Ahjas asuv, vilja- ja okaspuude ning marjapõõsaste istikuid, marju ja puuvilja kasvatav Ain Ootsingu Asuva talu.

Metsandus ja jahindus. Põlvamaa maakatastrisse oli 31. XII 2002 kantud 94 003,2 ha metsa, sellest 50 506,8 ha oli riigi- ja 43 401,6 ha eramets. Riigi- ja erametsas oli valitsev puuliik mänd (vastavalt 62,4 ja 53,8%), kuuske oli riigimetsas 19,7%, kaske erametsas 24,1%. Männi keskmine vanus oli erametsas 71, riigimetsas 70 aastat, kuusel erametsas 69 ja riigimetsas 47 ning kasel vastavalt 44 ja 49 aastat. Metsa raiuti 2002. aastal kokku 480 0235 m³, sellest 351 159 m³ andis uuendus- ja 128 864 m³ hooldusraie. Metsa istutati (668 000 taime) ja külvati kokku 551,6 ha, sellest 307,8 ha riigi- ja 243,8 ha erametsa alal. Põlvamaa riigimetsamaad haldab Põlvamaa metskond oma Kiidjärve, Erastvere, Räpina, Ilumetsa ja Orava metsandikuga. Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha, sellest on metsamaad 85%. Metskonna metsadest on ülekaalus palumetsad (54%) ja laanemetsad (25%). Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kask. 2009. aastal uuendati metsa 310 hektaril – istutati 262 hektaril ja külvati 48 hektaril (kõige enam istutati kuuske – 142 hektaril). Riigimetsamaal raiuti metsa 2768 hektaril, kokku 242 633 m³, ja erametsamaal 3939 hektaril, kokku 281 507 m³. 2009. aastal kütiti Põlvamaal (sulgudes vastav näit 2002. aastal) 43 (57) halljänest, 8 (0) hunti, 8 (1) ilvest, 432 (206) kobrast, 190 (60) kährikut, 905 (402) metskitse, 42 (22) metsnugist, 944 (204) metssiga, 5 (8) minki, 5 (2) mäkra, 3 (3) pruunkaru, 99 (107) põtra, 505 (246) rebast, 2 (0) saarmast, 10 (21) tuhkrut,3 (10) valgejänest ja 242 (326) parti.

Kalandus. Kalapüügiga tegeldakse peamiselt Peipsi-äärsetes külades Beresjes ja Lüübnitsas. 2002. aastal püüti kõige rohkem latikat (140 t), koha (111,1 t), särge (103,6 t), haugi (32,9 t) ja ahvenat (22 t). 2010 lossiti Beresjes 22,006 t ja Lüübnitsas 18,482 t kala. Suurim kalakasvataja on Vastse-Kuuste vallas asuv Karilatsi Kalamajand OÜ (vikerforell).

Veondus. Põlvamaal paikneb (seisuga 31. XII 2009) 1166 km riigimaanteid, neist 31 km moodustab maakonda läbiv Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimantee Tartu–Võru lõik. Tugimaanteid on 253 ja kõrvalmaanteid 881 km. Kohalikke teid on (31. XII 2008) 942 km ja erateid 599,6 km. Autobusse oli seisuga 31. XII 2009 88 (neist 36 eravalduses) ja veoautosid 2830 (neist 1513 eravalduses). Põlvamaad läbib 63 km pikkuselt Tartu–Petseri (2012 avati Tartu–Orava raudteeliin) ja 20 km pikkuselt Valga–Petseri raudtee.

Turism. Põlvamaal on 62 äriregistris registreeritud majutuskohta. 2009. aastal kasutas majutuskohtade teenuseid 28 714 inimest, ööbimisi oli kokku 88 551, neist 82 947 (94%) olid Eesti elanike ööbimised.

Seto tsäimaja Värskas

Ratsutamiskeskuse Timmo Tallid korraldatud ratsamatk Põlvamaal (1999)

Köögiviljapõllud Põlvamaal

Haridus, kultuur ja tervishoid

August Weizenbergi hauamonument „Lootus” Kanepi Mäe kalmistul

Haridus. Põlvamaal oli 23 üldhariduskooli (2009), sh 6 gümnaasiumi ja keskkooli, 13 põhikooli ja 4 algkooli. Erivajadustega lapsed õpivad Roosi Koolis. 2009. aastal oli üldhariduskoolides kokku 3257 õpilast. Põlvas, Räpinas ja Värskas tegutsevad muusikakoolid, Põlvas ka spordikool ja kunstikool, Räpinas spordikool. Koolieelseid lasteasutusi oli 18. Suvel tegutseb 3 noortelaagrit – Valgemetsa ja Taevaskoja ning Relvo-Spordi noortelaager. Kutseharidust võimaldab Räpina Aianduskool (2011. aastal on statsionaaris 269 ja kaugõppes 523 õppijat).

Kultuur. Põlvamaal on 14 kultuuri- ja rahvamaja, 13 külakeskust ning 35 raamatukogu (neis registreeritud lugejaid kokku 12 300). Maakonnas on 7 muuseumi, neist 2 riiklikud – Põlva Talurahvamuuseum ja Eesti Maanteemuuseum – ning 5 munitsipaalmuuseumid – Seto Talumuuseum ja selle filiaal Saatse Seto Muuseum, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Ahja valla Tuglase muuseum, Peri Koduloomuuseum. Võru- ja Põlvamaa piiril asub Pokukoda (Edgar Valteri raamatukangelaste järgi loodud Pokumaa keskus).

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on kokku 1549 mälestist: 44 ajaloomälestist, sh Johann Philipp von Rothi haud (Kanepi kalmistul), Karilatsi külakooli hoone (praegu asub seal Põlva Talurahvamuuseum), Põlva kalmistu, Võõpsu aleviku munakivitee ja Mikitamäe vallas Rõsna külas puust palvemaja, 767 arheoloogiamälestist, sh Rosma linnamägi (Põlva lähedal), ohvrikivi Ukukivi (Varbuse külas), kivikalme Juudalinn (Põlgaste külas), kääbaskalmistu (Veriora vallas Koolmajärve ääres) ning hulk Piusa jõe äärseid kääpaid, 214 ehitismälestist, sh Ahja mõisa peahoone, Mooste mõisa hooned ja park (kokku 20 üksust), Põlva kirik, Kauksi vesiveski, Varbuse postijaam ja Kadaja talu hooned (Põlva vallas), ning 524 kunstimälestist, sh Podmetsa kalmistul liivakivist rist, Ludwig von Maydelli altarimaal „Ülestõusmine” (Põlva kirikus), August Weizenbergi hauamonument „Lootus” (Kanepi kalmistul) ning rohkesti õigeusu kirikute ikoone.

Räpina Aianduskool

Seto Talumuuseum

Mooste mõisa härrastemajas on nüüd Mooste põhikool

Värska sanatoorium

Tervishoid. Tegutseb 18 perearsti ning 13 apteeki. Hambaraviteenust osutatakse 14 hambaravikabinetis. Põlvamaal on 2 haiglat (Põlvas ja Räpinas), maakonda teenindab Tartu Kiirabi AS-i 3 kiirabibrigaadi. Raviasutustes töötab kokku 56 arsti, 13 hambaarsti ja 112 õendusala töötajat. Erastvere Hooldekodu on riiklik (kuulub Hoolekandeteenuste AS-i), omavalitsuste hooldekodusid on 6 – Ahja, Leevi, Mikitamäe, Saverna, Põlva valla ja Krootuse hooldekodu, eraettevõttena tegutseb Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Räpina Koguduse Hooldekodu. Vanurite hooldust pakuvad veel Piigaste pansionaat (Kõlleste vallas), Põlgaste pansionaat (Kanepi vallas), Ristipalo pansionaat (Räpina vallas), Saatse pansionaat (Värska vallas) ja Laheda Sotsiaalkeskus (Tilsil, Laheda vallas). Päevakeskusi on 6: Ahja Kristlik Hoolekandekeskus, Põlva Päevakeskus, Räpina Hooldekodu Päevakeskus, Kanepi Päevakeskus, Laheda Sotsiaalkeskuse päevakeskus ja Peri Päevakeskus. Tilsil on lastekodu, Kiidjärvel asub SA Maarja Küla, kus elavad ja töötavad intellektipuudega noored. Rehabilitatsiooniasutused on Karaski Keskus Kõlleste vallas, Põlva Haigla AS-i rehabilitatsiooniosakond ja Värska Sanatooriumi AS.

Ajalugu

Põlva on nn uus maakond, mis kujundati rajoonina Võrumaa põhjaosast, Tartumaa kagupoolsetest valdadest ning varasemast Loode-Petserimaast. Põlva rajoon moodustati 1950 tollase Tartumaa Ahja ja Kiidjärve ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast. 1959 liideti temaga endise Otepää rajooni idaosa ning 1961 endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa. Nõukogude ajal 26. IX 1950 – 1. I 1990 oli Põlva rajoon.

Varasema ajaloo kohta loe artikleid:

• Tartu maakond
• Võru maakond
• Setumaa

EE 12, 2003; muudetud 2011