Ukraina
 |  |
 |
| Rahvaarv | 47,4 mln |
| Pindala | 603 700 km2 |
| Iive | - 0,7% |
| Pealinn | Kiiev |
| Peam keeled | ukraina 67% |
| vene 34% | |
| Peam usundid | õigeusklikke 30% |
| katoliiklasi 7% | |
| Rahaühik | grivna (UAH) = 100 kopikat |
| SKT per capita | 5400 USD |
| Eksport | metallid, kütused |
| Keskm eluiga | meestel 61 a |
| naistel 72 a | |
| Kirjaoskus | 99% |
| Riigitähised | UA, UKR |
| Rahvuspüha | 24. august |
Ukraina (ukr Україна, Ukrayina), riik Ida-Euroopas Mustast merest põhja pool.
Piir (4566 km) Valgevene (891 km), Venemaa (1576 km), Moldova (940 km), Rumeenia (lõunas 176 km, läänes 362 km), Ungari (103 km), Slovakkia (90 km) ja Poolaga (428 km); rannajoone pikkus 2782 km.
ÜRO (1945) asutajaliige.
Loe täiendavalt artikleid:
Loodus
Ülekaalus stepitasandik, edelas Karpaadid (Goverla 2060 m), lõunas Krimmi mäestik. Mandriline, Krimmi lõunarannikul vahemereline kliima. Põhjaosas metsastepp, mujal peamiselt põllustatud stepp. Maavararikas (kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi, raua-, mangaani-, nikli-, titaani- ja muu maak, kaali- ja kivisool, väävel, grafiit, mineraalvesi).
Loe täiendavalt Ukraina loodusest
Rahvastik
Rahvastikust 77,8 % ukrainlased, 17,3 % venelased, 0,6 % valgevenelased; enamik õigeusklikud, katoliiklasi 5,4 mln.
Loe täiendavalt Ukraina rahvastikust
Majandus
Tööstus-põllumjandusmaa. Metallurgia, energeetika-, mäe- ja masina-(vagunid, vedurid, traktorid, autod, laevad, tööpingid, kombainid), keemia-, tselluloosi- ja paberi-, naha-, tekstiili, suhkru, taimeõli, jahu-, konservi-, veini-ja kalatööstus. Kasvatatakse nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti, päevalille, köögi- ja puuvilja; veise-, sea- ja kodulinnukasvatus. Välja veetakse raua- ja mangaanimaaki, kivisütt, valtsmetalli, traktoreid, autosid, laevu, kombaine, paberit, puuvillast ja linast riiet, suhkrut, taimeõli, jahu, konserve.
Loe täiendavalt Ukraina majandusest
Ajalugu
11. sajandil eraldusid Kiievi-Vene riigist Tšernigivi ja Perejaslavi vürstiriik, pärast 1132. aastat lagunes Kiievi-Vene riik lõplikult, iseseisvusid Galõtšina, Volodõmõri-Volõni ja Kiievi vürstiriik. 1239–40 sattusid vürstiriigid vasallisõltuvusse Kuldhordist. 14. sajandil läks suurem osa Ukrainast Leedu suurvürstiriigile, osa jäi Poolale. 16. sajandil asutasid kasakad Zaporižžja Sitši. Pärast Lublini uniooni sõlmimist (1569) läks Ukraina koos Leedu suurvürstiriigiga Poolale. 1648–54 juhtis hetman Bogdan Hmelnõtski kasakate Poola-vastast ülestõusu. Pärast Vene-Poola sõda (1654–67) liideti Kiiev ja Ida-Ukraina Venemaaga. Poola jagamistel 1772 ja 1795 sai suurema osa Ukrainast Venemaa, Austria sai 1772 Galõtšina. 19. sajandil hoogustus rahvuslik liikumine. Pärast Vene revolutsiooni kuulutas Kiievis kokkutulnud Keskraada 20. XI 1917 Ukraina rahvavabariigiks. 25. XII 1917 kuulutati Harkivis välja nõukogude vabariik, tekkis kaksikvõim. 14. XII 1918 haaras võimu Ukraina Direktoorium. Novembri alguses 1918 kuulutati Lvivis välja Lääne-Ukraina Rahvavabariik, 22. I 1919 sõlmiti Ida- ja Lääne-Ukraina unioon, samal päeval vallutas Punaarmee Kiievi, kevadsuvel hõivas enamiku Ukrainat Anton Denikini vägi, 1919–20 tungisid Ukrainasse Poola väed. 1921 liidendas Poola Lääne-Ukraina, Ida-Ukrainast moodustati Ukraina NSV, mis koos Vene SFNV jt. riikidega moodustas 1922 NSV Liidu. 1939 võeti Poolalt Lääne-Ukraina, 1940 Rumeenialt osa Bessaraabiat ja Põhja-Bukoviina. Teise maailmasõja ajal oli Ukrainas Saksa okupatsioon. 1945 liideti Ukraina NSV-ga Taga-Karpaatia, 1954 Krimmi oblast.
NSV Liidus alanud uutmispoliitika soodustas vabadusliikumist. 24. VIII 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks riigiks. 8. XII 1991 astus Ukraina koos Venemaa ja Valgevenega Sõltumatute Riikide Ühendusse. 2004. aasta presidendivalimiste esimese vooru järgsete massimeeleavalduste (nn oranž revolutsioon) järel presidendiks valitud liberaalselt meelestatud Viktor Juštšenko alustas majandusreformide tegemist ja võttis suuna NATO ja EL-iga ühinemisele. 2010 valiti presidendiks Regioonidepartei juht Viktor Janukovõtš.
Loe täiendavalt Ukraina ajaloost
Ukraina ja Eesti
Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 4. I 1992. 19. sajandi tekkisid Krimmis esimesed eestlaste asundused (Beregovoje, Pervomaiskoje, Krasnodarka jmt). Aleksandrovka keskkoolis (Krasnodarkas) õpetatakse eesti keelt. 1994 asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts ja 1997 Krimmi Eestlaste Kultuuriselts.
Seotud artikleid
Kirjandus
- K. Laigna. Ukraina NSV. Tallinn, 1988
- Украинская Советская Социалистическая Республика. Энциклопедический справочник. Киев, 1987
- Заповедники Украины и Молдавии. М., 1987
- I. Koropeckyi. Ukrainian economic history. London, 1991
- История Украинской ССР, т. 1.–2. Киев, 1969
- Радянська енциклопедiя icropiï Украïни, т. 1.–4. Киïв, 1969–72
- N. Chirovsky. Аn introduction to Ukrainian history, vol. 1.–3. New York, 1981–86
- Encyclopedia of Ukraine, vol. 1–5. University of Toronto Press, 1984–93
- P. Magocsi, G. Matthews. Ukraine: a historical atlas. Toronto, 1985
- A. Aslund, M. McFaul. Revolution in Orange: The Origins of Ukraine's Democratic Breakthrough, 2006
- R. Solchanyk. Ukraine: the road to independence. London, 1994
- O. Subtelny. Ukraine: a history. Toronto, 1994
- D. Čyževsky. A history of Ukrainian literature. Littleton, 1975
- Ukrainian literature in the twentieth century: a reader's guide. Toronto, 1992
EE 10, 1996; EE 15, 2007
