Poola jagamised 18. sajandil

Poola jagamised, ajaloolises tähenduses sisetülidest nõrgenenud Poola riigi tükeldamine Venemaa, Preisi ja Austria vahel 18. sajandi viimasel kolmandikul; vormistati Peterburis sõlmitud lepingutega (Peterburi konventsioonidega). Esimese Poola jagamise – augustis 1772 – algatas Preisi. Venemaa sai Dneprist ja Daugavast idas asuva Valgevene ala ning Latgale (93 000 km²), Preisi sai Ida-Pomorze, Warmia ja Chełmnomaa (Gdańskita ja Toruńita; 36 300 km²), Austria sai Galiitsia (81 900 km²). Jagamist põhjendavas deklaratsioonis õigustas Venemaa seda Poola vaenupoiiitikaga ja Venemaa piiriala ebaseadusliku omandamisega, Preisi ja Austria toetusid ajaloolisele õigusele.

Teises Poola jagamises – jaanuaris 1793 – osalesid Venemaa ja Preisi; eesmärk oli takistada Poola tugevnemist pärast reforme ja 1791. aasta põhiseaduse kinnitamist. Kasutades tagurlike suurnike mässu (Targowica konföderatsiooni, 1792), kõrvaldas Poolasse tunginud Vene vägi reformi pooldajate patriootliku partei võimult. Venemaa hõivas (Poolas korra säilitamise kulude korvamise ettekäändel) suure osa Valgevenet ja Ukrainat (250 000 km²), Preisi sai Suur-Poola ning Gdański ja Toruńi linna (57 100 km²).

Kolmas Poola jagamine oli oktoobris 1795: pärast 1794. aasta Kościuszko ülestõusu jagati Katariina II ettepanekul Poola riigi järelejäänud osa. Venemaa sai Nemunase ja Bugi jõest idas oleva ala (120 000 km²), Preisi sai Masoovia, Varssavi, Białystoki vojevoodkonna jm alasid (48 000 km²), Austria sai Väike-Poola, Krakówi, Lublini jm alasid (47 000 km²). Novembris 1795 loobus kuningas Stanisław August Poniatowski troonist; 1797. aasta Peterburi konventsiooniga kaotati Poola omariiklusega kaasnenud juriidilised mõisted (Poola riigi nimi, Poola kodakondsus).

Poola jagamine ja piirimuutused 20. sajandil

Esimeses maailmasõjas okupeerisid Saksamaa ja Austria-Ungari 1915 Venemaale kuulunud Poola ala ning moodustasid 1916 marionetliku Poola Kuningriigi. Keskriikide sõjaline kokkuvarisemine ja Saksamaa revolutsioon võimaldasid 3. XI 1918 kuulutada välja iseseisva Poola Vabariigi, mis valdavalt asus senise Poola Kuningriigi alal. Riigipeaks valiti Józef Klemens Piłsudski. Merele pääsuks anti Poolale Versailles' rahulepingu kohaselt Lääne-Preisimaal Saksamaast eraldatud maariba ehk Poola koridor. 1920 hõivas Poola Vilniuse ja selle ümbruse. Nõukogude Venemaaga 1919–21 peetud sõja tulemusena liidendati Ida-Galiitsia, Polesje ja Volõõnia (Riia rahu, 1921).

Neljandaks Poola jagamiseks on nimetatud NSV Liidu ja Saksamaa mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakti) salajase lisaprotokolli (23. VIII 1939) ning NSV Liidu ja Saksamaa piiri- ja sõpruslepingu (28. IX 1939) kohast Poola jagamist. Saksamaa tungimine Poolasse 1. IX 1939 (vallandas Teise maailmasõja), NSV Liit 17. IX 1939; okupeerimine jõudis lõpule 5. X 1939. Saksamaa liidendas Poznańi ja Gdański ala (Wartheland ja Danzig-Westpreussen) ning moodustas ülejäänud oma valduses olevast Poolast kindralkubermangu (keskus Kraków), NSV Liit liidendas novembris Ida-Poola (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene).

EE 7, 1994