Kuldhord
Kuldhord, Džutši poja Batu rajatud mongolite riik 13.–15. sajandil, oli esialgu Tšingis-khaani poja Džutši pärusvaldus (uluss); idamaistes ajalooallikates on riiki nimetatud ka Sinihordiks. Kuldhord hõlmas Ida-Euroopas, Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias vallutatud alad; pealinn algul Sarai-Batu (nüüdse Astrahani lähedal), 14. sajandi I poolest Sarai-Berke (nüüdse Volgogradi lähedal). Riiki valitses khaan, eriti tähtsate asjade otsustamiseks kutsuti kokku kurultai. Majanduslikult ja kultuuriliselt oli riik ebaühtlane, sellesse kuulus palju erinevaid rahvaid (tatarlasi, türkmeene, kirgiise, Volga bulgaare, polovetse, mordvalasi, venelasi, kreeklasi). Ülikkonna moodustasid mongolid-tatarlased. Riigi õitseaeg oli khaan Uzbeki ja Džanibeki [1342–57] ajal. Kuldhordi khaani vasallideks oli ka suurem osa Vene vürste (mongoli-tatari ike). Riiki nõrgestasid lakkamatud sisetülid ja -sõjad. Pärast Džanibeki tapmist vahetus 1357–80 üle 25 khaani. 1380 sai Kuldhordi vägi ühendatud Vene väelt Kulikovo lahingus lüüa. 1382 vallutas ja rüüstas khaan Tohtamõš Moskva ja alustas seejärel sõda Timuriga, kuid sai hävitava kaotuse osaliseks. 15. sajandi alguses lagunes (Siberi khaaniriik, Nogai hord, Astrahani, Kaasani ja Krimmi khaaniriik). Moskva suurvürstiriik, mis Kuldhordi toetusel oli alistanud teised Vene riigid, vabanes sõltuvusest lõplikult 1480. 15. sajandi II veerandil eraldunud ja end Kuldhordi järglaseks pidava Suurhordi likvideeris Krimmi khaan Mengli-Girei 1502.
Kirjandus
- Б. Д. Греков и А. Ю. Якубовский. Золотая Орда и ее падение. М.; Л., 1950
- В. Л. Егоров. Историческая география Золотой Орды в ХГЯ— XIVвв. М., 1985
Vaata ka seotud artikleid
EE 5, 1991
