Tšingisiidid, Tšingis-khaani ja tema poegade rajatud riikides valitsenud dünastiad. Enne surma jaotas Tšingis-khaan mongolite vallutatud ala oma poegade vahel neljaks osaks (ulussiks ehk jurtiks 'maaks'). Suurkhaani tiitli sai kurultai otsuse põhjal Ugedei (1185–1241). Põlvkond hiljem, 1251 läks tema riik, mis hõlmas Mongoolia ja Hiina, Tšingis-khaani noorima poja Tolui poegade Munke (1208–59) ja Hubilai valdusse. Nende järglased valitsesid Hiinas kui Yuani dünastia. Tšingis-khaani vanim poeg Džutši suri 1227 enne oma isa, seetõttu sai talle kuuluvate valduste omanikuks tema poeg Batu. Tema Venemaa ja Kõptšaki stepi valdused moodustasid Sinise hordi (hiljem Kuldhord). Džutši teine poeg Orda (surnud 1280) sai endale Lõuna-Siberi Valgehordi, mille Tohtamõš ühendas hiljem Kuldhordiga. Parast selle lagunemist valitsesid Džutši järglased Kaasani (aastani 1552), Astrahani (aastani 1554), Kassimovi (aastani 1681) ja Siberi khaaniriigis (17. sajandi lõpuni); 1359–1428 Kuldhordi vasall olnud Krimmi khaaniriik oli 1428–1785 iseseisev. Tšingis-khaani vanuselt teise poja Tšagatai (surnud 1242) valduseks sai Kesk-Aasia (Mogolistan), kus tema järglased valitsesid 1227–1379; mongoli barlassi hõimust pärit Timur sürjutas nad võimult. Tolui kolmas poeg Hülagü vallutas suurkhaan Munke käsul Iraani ja purustas Kalifaadi, kuid sai 1260 Palestimas mamelukkidelt lüüa. Tema järglased (Hulagiidid) valitsesid aastani 1353 Iraanis, Iraagis ja Taga-Kaukaasias. Timuriidide riigis taastasid Džutši suguvõsa võimu Siberi khaanide järglased Šeibaniidid. Pärast neid valitsesid Buxoros 1598–1753 Orda soo kõrvalharust pärinenud Aštarhaniidid.

EE 9, 1996