suhkrupeet
Suhkrupeet esimesel kasvuaastal ja juurika ristlõige
suhkrupeet, suhkru tootmiseks ja söödaks kasvatatav hariliku peedi teisend (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. altissima). Juurikas sisaldab keskmiselt 16–20% sahharoosi. Suhkrupeedist saadakse ⅓ maailma suhkrutoodangust. Suhkrupeedi ning söödapeedi ja suhkrupeedi hübriidi – poolsuhkrupeedi – juurikaid ja lehti ning suhkrutööstuse tootmisjääke – peedilõike ja melassi – söödetakse loomadele.
Suhkrupeet on valguslembene, suure veevajadusega pikapäevataim. Vajab toiteainerikast mulda. Hektarilt saadakse keskmiselt 300–100 ts juurikaid (lehti rohkem). Juurikas on keskmiselt 18–20% suhkrut (sahharoosi). Eestis hakati suhkrupeedi kasvatamist katsetama 19. sajandi lõpus. Suhkrutootmise tarbeks on teda meil kasvatatud veel II maailmasõja järgseil aastail ja 1990. aastail (suurim saak saadi 1995. aastal – 12 700 t). Praegu kasvatatakse suhkrupeeti mõnel pool söödajuurviljana. Loomasöödana on väärtuslikud nii suhkrupeedi juurikad (keskmiselt 4,2 kg söödaväärtus 1 söötühik) kui ka lehed (keskmiselt 9 kg söödaväärtus 1 söötühik). Suhkrupeet on umbes kaks korda kuivainerikkam kui söödapeet (kuivainet keskmiselt 22%), põhiosa kuivainest on sahharoos (75–80%). Proteiini on suhkrupeedis keskmiselt 1,3%. Lehmadele võib suhkrupeeti sööta kuni 15 kg päevas. Suured suhkrupeedikogused võivad neil põhjustada surmaga lõppeva mürgistuse: suhkrupeedis leiduv suhkur käärib vatsas halvasti imenduvaks piimhappeks, mistõttu vatsa sisekeskkond muutub liighappeliseks (pH 3,8–4,5), paljude mikroobide elutegevus on takistatud ja tekib vatsa atsidoos. Sigadele võib suhkrupeeti sööta kartuli asemel. Ühest kilost suhkrupeedist saavad sead 3,2 ja veised 3,01 MJ metaboliseeruvat energiat. Poolsuhkrupeet (B. v. var. altissima f. semi-saccharifera) on väiksema suhkrusisaldusega kui suhkrupeet, mistõttu tema söötmisel veistel mürgistuse ohtu ei ole. Temas on keskmiselt 17% kuivainet ja 1,2% proteiini. Ühest kilost söödast saavad sead 2,1 ja veised 2,2 MJ metaboliseeruvat energiat. Lehmadele võib poolsuhkrupeeti sööta 20–30 kg päevas. Loomadele söödetakse ka suhkrutööstuse jääke – pestud ja viilutatud suhkrupeedilõike, millest on mahl eraldatud, need sisaldavad 12% kuivainet. Lehmadele võib neid sööta 13–15 kg päevas. Riknemise vältimiseks suhkrupeedilõigud harilikult kuivatatakse, saaduseks on suhkrupeedi kuivlõigud, millel on märksa suurem toiteväärtus ja milles on keskmiselt 8,6% proteiini. Lehmadele võib neid sööta 3–4,5 kg, noorkarjale 0,5–2 kg päevas. Suurimad suhkrupeeditootjad olid 2009. aastal Hiina, Venemaa, USA, Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa.
VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Kraav, V. Sikk); muudetud 2011
